Erukindral Hodges ütles usutluses Leedu rahvusringhäälingule LRT-le, et Leedu ühiskond ei paista olevat valmis ise end kaitsma ning poliitikud hoolimata oma karmist kõnepruugist on teinud vähe, et integreerida Leedu kaitseplaanid naabrite omaga või ka selleks, et Rail Balticu raudteeühendus kiiresti valmis ehitada.

Hodges märkis ka, et seni, kuini Leedu oma kodus asju korda ei saa, pole Saksa brigaadi või USA sõdurite paigutamine Leetu kõige tähtsam küsimus.

"Kindlasti on see probleem, et mitte iga riik ei tee kõike, mida peaks oma kaitse ülesehitamiseks. Kõik teavad NATO artikkel 5, aga mitte igaüks ei mäleta artikkel 3, mis ütleb, et iga riik peab tegema kõik, mis suudab, et ise ennast kaitsta ja olla valmis teisi aitama," rääkis erukindral vastuseks LRT viitele, et ainult seitse NATO riiki kulutavad kaitsele vähemalt kaks protsenti SKP-st. "See ei ole ainult kaks protsenti. Ma küsiksin oma Leedu sõpradelt: jah, Leedu kulutab kaitsele kaks protsenti, see on selge. Aga kas Venemaad heidutab see, kui panete piirile märgi, millele on kirjas, et me oleme 2-protsendi riik. See ei peata kedagi," lisas Hodges.

"Aga kui Venemaa vaatab Leedut ning mõtleb, et [Leedu ründamisel] kannab kaotusi ja ebaõnnestub, kaotab liiga palju inimesi, siis see on see, mida te tahate," jätkas USA erusõjaväelane.

"Seega ma küsiksin: kas Leedu on teinud kõik endast oleneva, et end kaitsta? Kas teie ühiskond on sama tugeva vastupanutahtega nagu näiteks Soome? Teie probleemid on hullemad kui Soomel: olete väiksem, Valgevene ja Kaliningradi vahele kiilutud, teil on raskem. Aga ausalt öeldes ma ei näe sama kriitilist tunnetust teha kõik, et Leedu ühiskond oleks valmis," rääkis kindral.

"Number kaks, teie reservid. Ma tean, et teil on tuhandeid sõdureid reservis. Aga ma ei usu, et neid on integreeritud ja et neid on kutsutud õppustele. Ma arvan, et on palju neid, kellel pole oma üksust, kelle juurde nad oleks määratud, see on lihtsalt elavjõud," ütles Hodges. "Aga see, mida ma siin kuulen, on et me tahame Saksa brigaadi, me tahame rohkem ameeriklasi. Pidage kinni! Sul on ilmselt endal 100 000 reservväelast, kes pole väljaõpetatud, kellele ei ole määratud kuhu [sõja korral] minna."

"Kas Leedu on Poolaga maksimaalselt koostööd teinud? Olen üsna kindel, et mitte. Kuulsin, et Poola hakkab nüüd Kaliningradi piiri äärde kaitset üles ehitama, kas Leedu teeb sellega koostööd? Ma ei ütle, et ka Leedu peaks seda tegema. Kuid naabrid peavad üksteisega koostööd tegema," rõhutas kindral.

"Küsin, kas Leedu teeb oma hankeid targalt? Kas Leedu, Eesti ja Läti saavad kasutada sama varustust, sama laskemoona? Ma tean, et vastus on eitav. Iga rahvas teeb oma otsused ise, aga kas te tõesti saate endale lubada midagi täiesti erinevat kui kaks teist naabrit, kes on samuti suhteliselt väikesed SKP ja rahvaarvu poolest?" küsis Hodges.

"Transport – ma olen Rail Balticast kuulnud juba 20 või enam aastat, aga see pole ju ikka veel valmis?" jätkas erukindral. "See on oluline element, millega tuleb enne konflikti algust edasi liikuda, kuid seda pole ikka veel tehtud!"

Hodges rääkis ka, et kuuleb Leedus kogu aeg, et sinna tahetakse Saksa brigaadi (Saksamaa on NATO lahingugrupi raamriik Leedus – toim.). "Aga mida tegema? Ma mõtlen, et kui teil pole väljaõppeala ja teie kasarmutes istub lihtsalt brigaad sõdureid, siis on see hullem kui sõdurite puudumine."

"Ma pole kindel, et Leedu on teinud kõik endast oleneva, et olla valmis end kaitsma," võttis Hodges kokku. "Ja kõik, mida ma just mainisin, pole sõjaväe küsimused. Need on poliitilised otsused," lisas ta.

"Teil on väga head sõdurid – kindral Valdemaras Rupšys [Leedu kaitseväe juhataja] on suurepärane ohvitser. Olen nüüdseks leedulastega koos olnud üle 20 aasta ja väga heade naiste ja meestega relvajõududes, selles pole kahtlust. Kõik need väljakutsed, mille ma just tõstatasin, on kõik poliitilised otsused. Poliitikud on need, kes peavad neile küsimustele vastama," tõdes Hodges.