Kaitseväe peastaabi pressijaoskonna ülem Taavi Karotamm ütles ERR-ile, et osa võimete arendamise väljajätmine praegustest arenguplaanidest tähendab, et seniste ja kinnitatud tulevaste ressursside põhjal leiti, et on prioriteetsemaid võimeid, mida hankida.

"Sellest hoolimata on praegu "joone alla" jäänud võimed olulised ja vajalikud ning lisaressursside vabanedes ja koostöös liitlastega otsitakse kindlasti võimalusi neid hankida. Täna osa võimete arendamise edasi lükkamine on kohati võimalik just seetõttu, et neid saab tagada liitlaste toel. Prioriteetsemana nähti võimeid, mille peame ise tagama ning mille tagamine liitlaste abil ei ole mõistlik või võimalik," rõhutas major Karotamm.

ERR avaldab siinkohal ülevaate nendest kaitseväe juhataja sõjalise nõuande ettepanekutest, mis praegusesse eelarvesse ei mahu.

Kaitseväe esindaja sõnul ei ole võimete loetelu esitatud prioriteetsuse nimekirjas.

Diviisi (kõrgemal tasemel) ja brigaadide droonitõrje

Droonitõrjevõime annaks veelgi efektiivsema suutlikkuse võidelda vastase droonirünnakute vastu. See kätkeks endas nii vahendeid droonide tuvastamiseks kui ka mõjutamiseks.

Droonitõrjevõime jäämine praegustest arendusplaanidest välja ei tähenda, et kaitseväel puuduks suutlikkus droonide vastu võidelda. Droone saab hävitada ka tänaste relvadega, olgu selleks siis käsitulirelvad või õhutõrjerelvad.

Lisandunud droonitõrjevõime oleks juba olemasolevat võimet tugevdanud.

Diviisi pioneerivõime

Üks kaitseväe juhataja tehtud ettepanekutest oli lisanduva pioneeripataljoni loomine, et suurendada oma üksuste kaitstust ja läbivust ning kasvatada vastasele tõkete ning takistuste loomise suutlikkust.

Tegu oleks olnud üldjoontes samasuguse pioneeripataljoniga, nagu on praegu brigaadides.

Tänu Eestis teenivatele liitlastele ja koostööle liitlasriikidega on pioneerivõime kasvatamine siiani tehtav, kuna liitlased on juba Eestisse toonud pioneerivahendeid ja suudavad seda teha ka edaspidi. 

Ühendsihtmärgistamine (JISTAR)

Ühendsihtmärgistamise (JISTAR, lühend inglise keeles Joint Intelligence, Surveillance, Target Acquisition and Reconnaissance) võime tähendab erinevate maismaal, õhus, vees, küberruumis ja mujal kasutatavate vahendite abil ühtset ning integreeritud sihtmärkide tuvastamist ning analüüsi, et võimaldada kiirelt ühtse luureinfo pealt otsuste tegemist, sealhulgas sihtmärgi mõjutamise (ründamise, tulistamise - toim.) osas. Selline võime annaks juurde kiirust, täpsust, integreeritust ja sünkroniseeritust.

Täna on Eestil olemas osa võimetest, mida JISTAR-i arendamise käigus oleks arendatud või täiendatud. Samuti saavad liitlased pakkuda Eesti enda võime väljaarendamiseni tuge erinevate sensorite, olukorrateadlikkuse ja analüüsi näol.

Mereväe erinevad sensorid ja laiendatud sidelahendused

Mereväe erinevate sensorite ja laiendatud sidelahenduste näol on tegu tehnoloogilist, tarkvaralist, personali ja taristut puudutava arendusega, mis tõhustab merega seotud olukorrateadlikkust.

Antud võime annaks kaitseväele veel parema ülevaate Eesti ümber merel toimuvast. Ülevaade merel toimuvast tagatakse täna erinevate juba kasutuses olevate süsteemide ning partnerite ja liitlaste abil.

Allveeseire

Allveeseire võime parandaks kaitseväe olukorrateadlikkust vee all toimuvast, sealhulgas allveelaevade tegevusest.

Täna on võimalik vee all toimuva jälgimiseks ning hindamiseks kaasata muuhulgas liitlaste vastavaid võimeid.

Tankipataljon

Tankipataljoni loomisega suureneks kaitseväe soomusmanöövervõime ning tulejõud. Tankipataljon annaks juurde arvestatava jõu rünnakute korraldamisel.

Tankipataljoni loomise kulu ei ole hetkel mõistlik võrreldes lahinguväljale toodava mõjuga. Seetõttu on praegu kasulikum investeerida antud raha muudesse võimetesse ning tugineda juba Eestis olevate liitlaste tankiüksustele. Näiteks on Ühendkuningriigi juhitava liitlaste lahingugrupi koosseisus olnud erineva suurusega tankiüksused.

Täiendav brigaad

Lisanduva mehhaniseeritud jalaväebrigaadi loomisega suureneks kaitseväe soomusmanöövervõime ja tulejõud. Uus brigaad annaks juurde arvestatava massi nii kaitses kui pealetungis.

Küll aga tähendaks lisanduv brigaad isikkoosseisu värbamise ja väljaõpetamise kõrval vajadust lisarelvastuse, masinate, ülalpidamise, väljaõppealade ja muu näol. Seetõttu on praegustes oludes ratsionaalsem tugineda liitlaste integreerimisele ja roteerimisele selliselt, et vajadusel saavad liitlased suurendada oma kohalolu brigaadi suuruseks.

Antud lähenemine on täna plaanides olemas ja koostöö vajadusel lisabrigaadi Eestisse saatmiseks käib Ühendkuningriigiga, mille üksused on roteerunud Eestis teenivas liitlaste lahingugrupis ning tunnevad Eesti olusid. Samuti harjutati Kevadtormil liitlaste brigaadi juhtelemendi integreerimist Eesti diviisi käsuliini.

Eesti kaitsekulud tõusevad kolme protsendini SKP-st

Valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks aastateks 2022–2031 koostatud riigikaitse arengukava (RKAK) uuendused, millega sisustatakse juba varem tehtud otsus tõsta Eesti kaitsekulud kolme protsendini sisemajanduse koguproduktist (SKP).

Arengukava sõjalise osa kogumaht ajavahemikul 2022–2032 on 13,4 miljardit eurot, millele lisandub 257 miljonit eurot liitlaste vastuvõtukulude katmiseks.

Arengukava uuendamine põhineb Venemaa agressiooniga Ukrainas muutnud julgeolekuolukorrale ning kaitseväe juhataja antud sõjalisel nõuandel Eesti kaitsevõime arendamiseks.

"Sõjalise riigikaitse realistlik planeerimine tagab, et Eesti on kaitstud päriselt olemasoleva ja jõukohaste võimetega. Ehkki arengukava uuendamisega tõusid kaitsekulud püsivalt kolme protsendini SKP-st, siis toimiva heidutuse ja kaitse tagavad päriselt olemasolevad võimed, mida suudame ka üleval pidada. Praegune arengukava tagab nende realistlike võimete arendamise. Rahastus kolm protsenti SKP-st võimaldab suurendada ja parendada kaitseväe tulejõudu nii kvalitatiivselt, kvantitatiivselt kui ka täiesti uute võimetega," ütles Karotamm.