Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) lubasid valimistel abieluvõrdsust, Reformierakond räägib kooseluseaduse rakendusaktidest. "UV faktori" stuudios vaagisid koalitsioonikõnelejate segaseid sõnumeid ajakirjanik ja suhtekorraldaja Allar Tankler, advokaadibüroo Liverte vandeadvokaat Meris Velling, Tallinna ülikooli dotsent ja politoloog Tõnis Saarts ning Tartu Pauluse koguduse vaimulik Kristjan Luhamets.

Tankler rääkis, et ta astus oma kogudusest välja, sest metodisti kirik on lõhenenud geiteema ümber. "Selle tulemusena need kogudused, kellele geid on suurem probleem, on sealt välja astunud, sealhulgas Eesti metodistid. Mina ei pidanud enam võimalikuks selle kiriku liige olla, kellele on geiteema probleem," rääkis Tankler.

Velling ütles, et on selge, et samasooliste kooselu kuulub põhiseadusliku kaitse alla. "Kaks samasoolist isikut moodustavad perekonna ja väärivad kaitset. Euroopa Inimõiguste kohus tegi vastava otsuse juba 2015. aastal ja praegu vaieldakse koalitsiooniläbirääkimistel, kuidas neile tagatakse kaitse Eestis," sõnas Velling.

"Kooseluseaduse annab õiguse sõlmida kooselulepingu, mis on justkui supp, mille riik inimestele andis. Rakendusaktid ehk lusikas supi söömiseks on puudus," sõnas Velling. "Kõiki õigusi, mis puudutavad näiteks toetusi ja elamislubasid, pole antud registreeritud kooselupartnerile. See eeldab 80 seaduse muutmist, et abikaasa õigused laieneksid kooselupartnerile, sõnas Velling. "Praegu tegutseme lünklikus õigusraamistuses," lisas ta.

Õiguslikult perekonda pole defineeritud, rõhutas Velling. Seega pole näiteks põhjust kohelda teisiti pärimisõiguses abieluväliseid lapsi, tõi ta näiteks.

"Lusikas ehk rakendusaktid jäi andmata poliitilistel põhjustel. 2019. aasta koalitsioon oli konservatiivsem," sõnas Saarts.

Luhamets märkis, et praegu pole kedagi, keda rakendusaktid rahuldaks, ühtedele on see liiga vähe ja teistele liiga palju. "Järelikult on neid rakendusakte kõige rohkem vaja poliitikutele endile, kes tunnevad, et nende töö on ripakile jäänud," sõnas ta.

"Praeguseks on kaks võimalust: kas võimaldame abiellumist samasoolistel või võtame vastu rakendusaktid, sest teist võimalust pole, kui me tahame kuuluda Euroopa Liidu õigusruumi, sõnas Velling. "Abielu mõiste laiendamine ei võta kelleltki teiselt õigusi ära, ja me ei saa olematuks teha fakti, et samasoolised inimesed elavad koos ja neil on lapsed, ja me ei taha neid stigmatiseerida, et nad oleks justkui vähem inimesed," rääkis Velling.

Võtab küll geide abieluvõrdsus heterotelt midagi ära, ütles Luhamets. "Saab näha kaua me saame emadepäeva pidada. Lapsi hakatakse ostma surrogaatemadelt, sõnas ta.

Kui abieluvõrdust ei tule, siis on ka mul piinlik olla abielus, sest see institutsioon on keelatud inimestele, kes on väga toredad minu meelest, sõnas omakorda Tankler.

Saarts ütles, et Luhametsa argumentatsioonis on viga: kui me teeme seda, siis juhtub see, see ja see. "Sellega tuleb ettevaatlik olla, jutt, et hakatakse emadepäeva ära kaotama, on liialdus. Isegi kui tuleb abieluvõrdsus, tuleb adopteerimise temaatika eraldi lauale," sõnas Saarts.

"Abielu oli Eestis mehe ja naise liit, mis on jumala seatud ja eluaegne. See muutus, kui 1926. aastal hakkas Eesti riik abielusid registreerima, definitsioonist võeti välja jumal ja eluaegne," rääkis Luhamets. Õigusnormid liiguvad kaasa ühiskondliku elu muutustega, nentis Velling. "Me peame üksteist aktsepteerima, ja ma näen, et on ohtlik, et põhiseaduse järgi küll riigi kirikut ei ole, aga samasooliste kooselu defineerime kiriku kaudu," ütles ta.

Kas tuleb abieluvõrdsus või rakendusaktid, sõltub Reformierakonnast, sõnas Saarts. "Ma ei näe võimalust, et väiksematel erakondadel oleks jõuõlga. Reformierakond peab arvestama oma valijatega, nemad on abieluvõrdsuse teemal enam-vähem pooleks, kuid kui fraktsioonis on kümmekond saadikut väga kahtlevad, siis lähed riskile. Muidugi on alati võimalik neid saadikuid veenda, see pole ületamatu, aga peaks olema väga suur poliitiline tahe, aga seda raudset poliitilist tahet Reformierakonnal pole. Teema on laual tänu Eesti 200 ja SDE-le, Reformierakond on kõikuval positsioonil, ja veidikene ka järele andmas," rääkis Saarts. "Aga Reformierakonnas kardetakse ka konservatiivset vastureaktsiooni. Nii liberaalset koalitsiooni ei ma ei kujuta ette, et lähiajal võiks tulla, seega oleks otsustamine oluline, ja tuleks teha see kohe valimistsükli alguses, siis poleks see järgmistel riigikogu valimistel enam teema," ütles Saarts.

Kooseluseaduses annab samad õigused, mis abieluseadus, aga andes samasoolistele kooseluseaduse, mitte abiellumise võimaluse, tahame justkui geisid stigmatiseerida, sõnas Velling. "Samal ajal kui paljudes teistes riikides on geiabielud aktsepteeritud. Uuringud on näidanud, et abieluvõrduse puhul geide elukvaliteet paraneb ja ühiskond muutub tolerantsemaks," rääkis ta.

Luhamets ütles, et see on ikkagi maailmavaateline küsimus. "Kohtume 20 aasta pärast ja vaatame, kas maailm on siis ilusam," sõnas ta.