Kooseluseaduse vastuvõtmise päev kaheksa ja pool aastat tagasi on hästi meeles paljudel, olid nad siis lilletoojate seas või plakateid hoidmas. Sellest ajast saadik on ühiskondlik meelsus muutunud.

"Isegi kooseluseaduse kriitikud kõik tunnistavad ja ütlevad, et tegelikult on sellele täna elanikkonna enamuse seas, kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmisele ja kooseluseadusele üldse toetuse enamus," ütles sihtasutuse Liberaalne Kodanik (Salk) asutaja Tarmo Jüristo.

Abieluõiguse laiendamisele ei ole sama suurt toetust, kuid pooldajate-vastaste vahe on muutunud juba paari aastaga märgatavalt väiksemaks. Salga viimase uuringu järgi on toetus ja vastuseis võrdsed. Kõige suuremad lõhed jooksevad vanust ja rahvust pidi.

"Venelaste seas on rohkem vastu, eestlaste seas rohkem poolt. Aga ka venelased on selles osas polariseerunud, eestlased on polariseerunud, noored, vanad, maal, linnas, kõrgharitud, madalama haridusega inimesed – see lõikab läbi kõikide erinevate sotsiaaldemograafiliste jaotuste," selgitas Jüristo.

Olgu rahva meelsus, milline tahes, abielu tulevik selgub riigikogus. Kas rahvasaadikuid ootab seejärel lillemeri või midagi muud, seda näitab aeg.

"Poliitikute ja valitsuse eesmärk ja töö peaks olema protsessi juhtida ja suunata, mitte pidevalt sörkida sabas sellel, mida meist arvatakse või äkki keegi on vastu. Loomulikult, igale protsessile on alati vastaseid, ükskõik, millest me räägime, kas me räägime maksureformist, pensionireformist, millest iganes. Aga siin ongi see vahe juhil ja tavakodanikul, et juht peab nägema pikka perspektiivi, peab nägema seda eesmärki, kuhu me tahame lõpuks välja jõuda," kommenteeris LGBT ühingu projektijuht Keio Soomelt.

Kooseluseaduse üle ei ole rõõmus õieti keegi. Kuigi samast soost paaridel tekkis võimalus oma suhe ametlikult registreerida, tuleb neil siiski kulutada riigiasutuste uksi, sest pole paigas, kuidas kooseluleping päriselus rakendub. Oma hiljutisest kogemusest rääkis ERR-ile kooselulepingu sõlminud Keio Soomelt.

"Seoses pikaajalise viisataotlusega väljaspool Euroopa Liitu oli mul tarvis tõestada oma perekonnaseisu ja antud hetkel see oli üks paras peavalu, kui mul ühes käes on kooseluleping, mille ma veel lisaks pean oma kulul tõlkima inglise keelde, ja teises käes on rahvastikuregistri väljavõte, mis ütleb, et ma olen vallaline," rääkis Soomelt.

Kooseluseaduse rakendusaktide puudumine mõjutab ka kolmandaid osapooli.

"Kuna pole endiselt seda nii-öelda vararežiimi registrit kooselupaaridele, siis kolmandad osapooled ei tea, et me oleme kooselus. Kui meil on ühisvara, meil on ühiselt soetatud kinnisvara, autod või mingid muud asjad ja näiteks üks meist tahab seda müüa, siis ostja ei tea näiteks, et tegelikult on sellel asjal ka teine omanik. See ei ole enam meie huvides, see on kõikide teiste huvides," selgitas Feministeeriumi huvikaitsespetsialist Kadi Viik.

"Selle sama vararežiimi puuduse tõttu on meil ülimalt keeruline seda kooselulepingut lõpetada. See on tõesti nagu surmani koos, erinevalt abielust," lisas ta.

Sooneutraalse abielu puudumine tekitab mitmesuguseid juriidilisi probleeme. Näiteks, kui samast soost eestlased abielluvad riigis, kus selline abielu on lubatud, siis Eesti seda ei tunnusta. Teatud juhtudel ei tunnustata ka eestlase ja välismaalase sõlmitud abielu.

"Kolmanda näitena ma tooksin välja transsoolised inimesed, kes soovivad oma juriidilist soomarkerit muuta. Kui abieluseadus ei ole sooneutraalne ja üks abikaasadest muudab oma soomarkerit, siis muutub nende abielu kehtetuks üleöö, lihtsalt nii," rääkis Viik.

On neid, kes toetavad kooseluseaduse rakendusaktide vastuvõtmist, aga mitte mingil juhul abieluvõrdsust. Soovitakse säilitada traditsioonilist abielu, mõnel on see religiooniga seotud põhimõte.

Üks argument on ka lapsendamine. Nimelt saab kooselupaar lapsendada ainult oma partneri lapsi, abikaasad ka võõraid lapsi. Toetajad väidavad, et abieluvõrdsuse kehtestamise järel tekib sellele ka suurem toetus, sest vastased näevad, et elu läheb samamoodi edasi.

"See teema ja see vaenu õhutamine on kuum nii kaua, kuni see teema on nii-öelda laual. Kui see teema on laualt maas ja tehtud, siis vaadake kas või Lääne-Euroopa paremäärmuslikke parteisid. Saksamaal AfD näiteks, nende jaoks ei ole samast soost paarid enam ammu absoluutselt mitte mingi teema," ütles Soomelt.

"Sellel päeval, kui see abieluvõrdsus on, siis mis juhtub, on see, et homoseksuaalsed inimesed hakkavad abielluma ja muud midagi ei juhtugi. Heterod abielluvad edasi samamoodi, lapsed sünnivad edasi samamoodi, kevadel lumi sulab, puud lähevad lehte, sügisel lehed langevad, kõik läheb samamoodi edasi. Sest jällegi, see on see, et igal pool mujal maailmas just nii on läinud. Ma ei näe eriti põhjust, et see Eestis peaks väga teistmoodi olema," kommenteeris Jüristo.

Salga tellitud uuringud näitavad, et valijatele on kooseluseadusest ja abieluvõrdsusest palju olulisemad teemad julgeolek, sõda Ukrainas, inflatsioon, ravijärjekorrad ja muu, mis otseselt nende elujärge puudutab.