Tervis on inimõigus ja kõikne tervisekaitse (universal health coverage) on selle nurgakiviks. Igale inimesele peaks olema tagatud juurdepääs terviseteenustele, mida ta vajab, ilma et ta peaks valima, kas maksta elektriarve või minna hambaravile. Selleks vajalike muudatuste nimekiri on selge: peame tagama kõigile Eesti elanikele ravikindlustuse ja vähendama elanike poolseid kulutusi tervishoiule, eriti just haavatavate elanike hulgas.

Lisaks eelnevale peame tagama kõigile võrdse juurdepääsu kogu terviseteenuste spektrile, alates haiguste ennetamisest ja tervisedendamisest kuni taastus- ja palliatiivravini. Need olulised terviseteenused peavad olema taskukohase hinnaga kättesaadavad kõigile inimestele.

Eesti elanikest neljal protsendil, mis on võrdne Pärnu ja Viljandi linna elanike arvuga, puudub ravikindlustus ja sama suur hulk inimesi langeb tervisekulude tõttu vaesuse ohtu, vaesusesse või veelgi sügavamasse vaesusesse.

Lisaks seisab 7,2 protsenti meie leibkondadest silmitsi tervisekuludega, mis ületavad leibkonna maksevõimet. Parim ja kulutõhusaim viis kõikse tervisekaitse poole liikumiseks on võimaldada kõigile inimestele juurdepääs tugevale esmatasandi arstiabile, kuna teame, et 90 protsenti vajalikest terviseteenustest on võimalik pakkuda just seal.

Eesti elanikud kulutavad tervishoiule oluliselt rohkem (ligi 22 protsenti tervishoiu kogukuludest) kui seda teevad Euroopa Liidu elanikud (keskmiselt ligi 16 protsenti tervishoiu kogukuludest). Samuti teame, et suurimad kuluallikad Eesti elanikele on ravimid ja hambaravi, moodustades vastavalt 58 protsenti ja 18 protsenti kogu elanike poolt tehtud tervishoiu kuludest. Madalama sissetulekuga elanikkonna hulgas moodustavad ravimitele tehtavad kulud lausa 74 protsenti nende poolt tervishoiule tehtavatest kulutustest, enim on selle poolt mõjutatud just eakad.

Üleilmselt seisavad kõik riigid silmitsi keeruliste kliima-, demograafiliste, majanduslike ja poliitiliste kriisidega, mis kõik mõjutavad tervist. Neist kriisidest ei jää puutumata ka Eesti.

Selleks, et tagada parim võimalik tervis kõigile, on meil vaja kvalifitseeritud tervishoiutöötajaid, keda väärtustatakse nende raske töö eest, kes pakuvad kvaliteetseid ja inimkeskseid teenuseid. Samuti vajame pühendunud poliitikakujundajaid ja poliitikuid, kes väärtustavad inimeste heaolu ning investeerivad jätkuvalt tervisesse.

Ühiskonnana peame samuti endiselt tervisesse investeerima ning seda selliselt, et kõigile elanikele oleks tagatud ligipääs kvaliteetsetele terviseteenustele ja nad saaksid nii enda kui ka oma lähedaste eest hoolt kanda ilma, et peaksid valima toidu, elektriarvete või ravimite ostu vahel.

7. aprillil tähistatakse Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 75. sünnipäeva ja saame rõõmustada nende edusammude üle, mida on tehtud viimase 75 aasta jooksul teaduses ja tervises. Saavutused on saanud võimalikuks vaid tänu mitmepoolsele koostööle ja partnerlusele. Meie töö, tagada tervis kõigile, pole aga kaugeltki mitte lõppenud.