Eestis on hoogustunud erakliinikute rajamine. Mõne päeva eest teatasid Eesti suurimad erakliinikud Qvalitas ja Unimed, et ehitavad Tallinna Rävala puiestee 5 ärihoonesse ühise meditsiinikeskuse, kus pakuvad kõiki olulisi esmatasandi, eriarstiabi, hambaravi ja töötervishoiu teenuseid. Nii Qvalitas kui ka Unimed kuuluvad Soome tervishoiuettevõttele Mehiläinen.

Tervishoiuekspert Maris Jesse sõnul toob eratervishoiu laienemine kaasa muutusi kogu ühiskonnale. "Eesti tervishoius erateenustel olnud oma roll juba 1990-ndatest aastatest peale, kuid eriarstiabis on see on jäänud valdavalt täiendavaks, suurimaks erandiks on hambaravi. Eraasutuste omanikud olid kuni hiljutise ajani valdavalt meedikud ise," sõnas Jesse, kes on töötanud aastaid sotsiaalministeeriumis asekantslerina ja juhtinud haigekassat.

"Viimase paari aastaga on olukord muutunud, tervishoidu on omanikena sisenenud suured investorid, kellel tervishoiualane professionaalne sisuline huvi puudub ja tegevuse lähtekohaks on turuosa, kassavoog ja kasum. Eesmärkide seadmine käib teisiti kui meedikute eneste poolt," rääkis Jesse. Tema sõnul ei aita ainult kasumit eesmärgistava eratervishoiu jõuline laienemine saavutada ühiskondlikke eesmärke.

Regionaalhaigla juhatuse liige professor Peep Talving nõustus, et erameditsiin on tänapäevases moodsas ühiskonnas kindlasti vajalik, kuid sellel sektoril võib olla tervishoiu personalipuuduses negatiivne efekt avalikule tervishoiule.

"Senini on erameditsiin võimaldanud ambulatoorset ja ka päevaravi, kuid arenemas on ka erasektori statsionaarne ravi. Loomulikult aitab see osal elanikkonnast saada tasu eest kiiremat teenust, kuid nö ühendatud anumate põhimõttel viib see nii õdesid, arste, bioanalüütikuid, radioloogiatehnikuid kui ka IT-pädevust  ja muud vajalikku avalikust st kõigile kättesaadavast raviteenusest välja. 

Perearst Le Vallikivi sõnul iseloomustab perearstide vaates erameditsiini asjaolu, et sinna satuvad selekteerimata patsiendid. "Nad pole saanud saatekirja perearstilt, nagu meil on olnud kokkulepe ühiskonnas siiani. Laias laastus kättesaadavus väheneb, sest tervishoiutöötajate hulk on piiratud," sõnas Vallikivi.

"Pluss veel see, mida perearstidena oma igapäevatöös näeme, et tekitatakse ka riiklikule süsteemile koormust juurde. Näiteks siis, kui inimesel raha otsa saab ja erameditsiin tahab teda kuhugi suunata, siis ta tuleb paratamatult ju riiklikku süsteemi tagasi, uurima, mida tema tellitud kallid analüüsid tähendavad või kuidas ta saaks üht või teist analüüsi veel," lisas Vallikivi.

Personal voolab erameditsiini

Üheks suurimaks probleemiks järjest jõulisema erameditsiini tingimustes on riikliku süsteemi personalipuudus, mis pikendab ravijärjekordi ja muudab teenuste kättesaadavuse senisest aeglasemaks. Puudus on nii arstidest, õdedest kui ka põetajatest.

Talvingu sõnul langetab töötajate lahkumine avalikust tervishoiust kõrgtehnoloogilise ravi kättesaadavust, ja seda just raskematele haigetele.

"Lihtsa näitena võiks tuua personalipuudusest tingitud voodikohtade sulgemised avalikes haiglates. Kui puudub õde ja arst, siis ei teeninda olemasolev voodikoht haiglaravi vajavaid haigeid ja järjekorrad pikenevad. Kui puudub piisav hulk radioloogiatehnikuid, siis ootavad haiged kompuuter- või magnettomograafiauuringuid ja ravi- või raviplaani muudatuste kättesaadavus langeb. Teadaolevalt ei suuda erameditsiin aidata väga raskeid haigeid, kuniks erasektorisse ei teki intensiivravivoodikohti ja paljusid sidusspetsialiste," selgitas Talving.

Talving kinnitas, et avalikus sektoris ei arvata, et erasektoris on vaid rahulik töötempo ja uued töökeskkonnad. "Kuid seal puudub vastutus avaliku tervishoiu eest ja ei ole kohustust tagada 24/7 kõikide erialade, sealhulgas majanduslikult vähetulemuslike erialade arendusi, mida avalik sektor on kohustatud tagama," sõnas Talving.

Olukord vajab ühiskondlikku arutelu

Eesti meditsiinis tekkinud situatsioonile pole lihtsaid ja üheülbalisi lahendusi, kuid oodatud on riigi suurem roll teema lahtimõtestamisel ja lahenduste leidmisel, märkis Vallikivi

"Seni on meil ühiskondlik kokkulepe olnud domineerivalt teistsugune - ehk kiiremini pääsevad eriarsti visiidile inimesed, kellel on seda rohkem vaja, aga kui me lepime kokku, et kiiremini saavad arstile need, kel on rohkem raha, siis see eeldabki teatud kompromisse," sõnas Vallikivi.

Vallikivi meenutas, et viimased kakskümmend aastat pole olnud meditsiinis kunagi piiramatult raha. "Ja see on meditsiini paradoks, et ükskõik kui palju teenust pakutakse, siis kõik tarbitakse ära. Erameditsiini paradoks on see, et ta võib heatahtlikult väita, et ta katab ära mingi segmendi ja teises segmendis jääb ressurssi üle, aga kahjuks nii ei juhtu. Kõik, mis on turul, tarbitakse ära. See on riigi otsus, kuidas suunata seda, kas see ressurss tarbitakse ära otstarbekalt või mitte, sõnas Vallikivi.

Jesse toob välja rahvusvahelised võrdlusandmed - kõrgema solidaarse tervishoiu rahastamisega saavutab paremad tervisetulemused madalamate kuludega kui killustunud erarahastusega.

"Tervishoiu rahastusest rääkimine taandub põhimõttelisele valikule, kas me oleme valmis ja kas on mõistlik maksta abi eest sel hetkel, kui me abi vajame või me maksame igaüks maksudena natuke rohkem ja abi vajamise hetkel ei pea juurde maksma," ütles Jesse.

Tööandja makstavate kindlustusskeemide puhul on Jesse sõnul samuti valik, kas me tahame, et saadav arstiabi sõltub sellest, kus me töötame ja mida meie tööandja saab meile võimaldada. "Siin peame vaatama Eesti ettevõtete, riigi ja kohalike omavalitsuste asutuste ning mittetulundussektori tervikpilti," lisas ta.

Talving on seisukohal, et Eesti tervishoid vajab inimesi juurde, mitte ümberjaotumist sektorite ja regioonide vahel. "Vaid raha juurde toomine ei anna kaugtulemusi. Me kõik teame, et eriarsti koolitus peale gümnaasiumi võtab üle kümne aasta aega. Vaja on efektiivselt populariseerida tervishoiu erialasid järeltulevatele põlvkondadele, et enam noori siseneks tervishoidu," sõnas Talving.

Talvingu sõnul peab rahastuse kasv tervishoidu kasvama Euroopa Liidu majanduspiirkonna tasemele, mis on 10,5 protsenti SKP-st. See tähendaks maksude tõstmist.

Eesti suurimaid erameditsiinikontserne Confido ei olnud nõus teemat ERR-ile kommenteerima.

Eesti paigutab meditsiinisüsteemi 5,2 protsenti SKP-st. Eesti inimeste omaosalus meditsiiniteenuste rahastamisel on 20 protsendi ringis.