Eestikeelsele õppele ülemineku kava tehakse igale koolile eraldi
See, kuidas venekeelsed koolid lähevad kindlaksmääratud aastate jooksul üle eestikeelsele õppele, tehakse piirkondade ja koolide eripära arvestades ja võimalikult personaalselt, ütles Eesti 200 aseesimees ja tulevane haridusminister Kristina Kallas.
Koalitsioonilepingus on kirjas juba varem eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavas välja käidud aastad – aastaks 2027 lasteaiad ja aastaks 2030 põhikooliaste –, uus on lepingus see, et seal, kus võimalik, lubatakse koole ühendada või eesti- ja venekeelseid lapsi ühte kooli kokku panna, ütles Kallas.
"Riik ei saa koole kokku panna, need kuuluvad omavalitsustele. Aga peaks liikuma selles suunas, et ei eristata enam eesti ja vene koole. Jõhvi linn tegi seda, võttis sõna "vene" kooli nimest ära," lausus Kallas.
Kallase sõnul ei saa senist segregatsiooni jõuliselt ära kaotada, see peab aastatega loomulikul teel toimuma.
"Aga see, et pole eestikeelsete ja venekeelsete laste koole, selle suuna koalitsioon võttis. Me leppisime ka kokku, et üleminekukava teeme igale koolile võimalikult personaalselt," lausus ta.
Eesti keele õpetajate jaoks on riik ülikoolidele tellimuse esitanud ning aastas läheb riigil eestikeelsele haridusele ülemineku peale 50 miljonit eurot, ütles Kallas. Selle sees on ka koefitsiendiga palk eesti keele õpetajatele, kes lähevad tööle mõnda Ida-Virumaal asuvasse kooli.
Toimetaja: Marko Tooming
