"Võiksime viienda kolonni teema kõrvale jätta," ütles Sinisalu kolmapäeval kapo aastaraamatu tutvustusel.

Sinisalu rõhutas, et Eesti venekeelne elanikkond on oma koostiselt väga mitmekesine – nad elavad Eesti erinevates piirkondades, on erinevalt lõimunud, neil on erinevad huvid ja taust ning ka nende eesti keele oskus ei pruugi näidata nende meelsust. "Kõik on väga palju mitmekihilisem," tõdes ta.

Sinisalu sõnul kinnitavad seda, et venekeelne elanikkond ei ole homogeenne, ka Tartu Ülikooli teadlaste uuringud.

Sinisalu rääkis ka Eesti venekeelset elanikkonda käsitledes 20-60-20 mudelist. Selle kohaselt on igas organisatsioonis ja kogumis 20 protsenti neid, kes on alati millegi vastu, ei tule muutustega kaasa ning on täis protestivaimu. 60 protsenti on passiivsed, kes vaatab, kuhu ühiskond suundub ning 20 protsenti edumeelsed ja eestvedajad.

Kui võtta, et 20 protsenti venekeelsetest suhtuvad Eesti riigi poliitikasse halvasti, siis neist võib-olla 10 protsenti oleks valmis protestima ja tänavale tulema ning veel 10 protsenti neid passiivsemas vormis toetama. "Aga see pole asi, mille pärast mures olla," ütles Sinisalu.

Lisaks on meelsuse avaldamine üks põhiseaduslikke õigusi, ütles ta.

Vene koordinatsiooninõukogu lagunes

Kapo peadirektor tõi ka esile, et ligi 30 aastat Eesti tegutsenud, valdavalt Vene kodanikest koosnenud kaasmaalaste koordinatsiooninõukogu, mis on tegelnud aastaid Kremli poliitika toetamisega ning käinud enamasti koos Vene saatkonnas, läks 4. aprillil laiali. Tema sõnul oli selle põhjuseks Venemaa algatatud sõda Ukrainas, mis tekitas koordinatsiooninõukogusse kuulunud inimeste vahel erimeelsusi.

Sinisalu ütles, et sarnaseid, Vene poliitikat toetavaid koordinatsiooninõukogusid on paljudes riikides, aga Eesti oma oli esimene, mis laiali läks.

Sinisalu rääkis ka sellest, et kapo saatis eelmisel aastal ennetava meetmena välja mõned venekeelsed aktivistid, kes polnud rahul Eesti poliitikaga. Osa neist on ka oma väljasaatmise vaidlustanud kohtus. Tema sõnul pole paljud Venemaa poliitika toetajad nõus sinna elama asuma, kuna tahavad nautida euroopalikke hüvesid ning tegelikult ei soovi elada Venemaal kehtestatud režiimi all.

Sinisalu toetas ka Eesti poliitikat viia kahe riigi saatkondade koosseis võrdseks ning meenutas, et sel eesmärgil saadeti riigist välja 36 Venemaa diplomaati ja saatkonna töötajat.

Kapo peadirektor rääkis ka sellest, et tema juhitud organisatsiooni eesmärk on aastaid olnud selline, et muuta Venemaa ja ka teiste vaenulike riikide eriteenistuste operatiivkeskkond Eestis ebamugavaks, et nad mõistaks, et võivad vahele jääda ja nendega koostööd teinud võidakse kohtu alla anda. "See poliitika on õnnestunud," tõdes Sinisalu.