"Balti riigid valmistuvad avalikult venekeelsete elanike massiliseks deporteerimiseks, lootes ilmselt sel viisil lõplikult lahendada niinimetatud vene küsimuse ning kõrvaldada oma territooriumilt massilise kodakondsusetuse probleemi, mis on 21. sajandil pretsedenditu," ütles Venemaa välisministeeriumi inimõigusi puudutava mitmepoolse koostöö osakonna direktor Grigori Lukjantsev inimõiguste olukorda käsitleva raporti esitlusel, mida vahendas Venemaa sõltumatu väljaande The Moscow Times venekeelne leht.

Vene välisministeerium oli juba varem teada andnud, et kavatseb pöörduda ÜRO Rahvusvahelisse Kohtusse tema väitel Lätis, Leedus ja Eestis toimuva etniliste venelaste õiguste süstemaatilise rikkumise tõttu, märkis The Moscow Times. Vene välisministeeriumi sõnul keelavad Balti riikide võimud vene keele kasutamist, kirjutavad ajalugu ümber ning viivad ellu "karistuslikku repressioonide ja hirmutamise poliitikat".

"Kõik katsed lahendada erimeelsusi läbirääkimiste teel on osutunud tulemusetuks. Seetõttu peame ilmselt viima oma pretensioonid kohtusse," ütles välisministeeriumi esindaja.

Sarnaseid süüdistusi on varem Balti riike kohta esitatud ka Vene riigiduumas, kus väideti, et need rikkusid pärast Nõukogude Liidust lahkumist antud lubadust tagada vene elanikkonnale õiglased elutingimused. Riigiduuma SRÜ asjade ja kaasmaalastega suhtlemise komitee aseesimees Konstantin Zatulin märkis, et taasiseseisvumise järel võeti neis riikides kasutusele mittekodaniku mõiste. Tema väitel on sellise staatusega inimesi Eestis umbes 30 protsenti ja Lätis 40 protsenti elanikkonnast.

Siseministeeriumi teatel elas teisipäevase seisuga Eestis 61 234 kodakondsuseta inimest, kes moodustavad rahvastikust 4,7 protsenti.

The Moscow Times meenutas ka, et mai lõpus allkirjastas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin seaduse, mis annab talle õiguse kasutada relvajõude Venemaa kodanike kaitsmiseks välismaal juhul, kui neid "arreteeritakse, kinni peetakse, kriminaal- või muul viisil taga kiusatakse". Vastavad muudatused tehti Venemaa kodakondsusseadusesse ja riigikaitse seadusesse.

Venemaa võimud otsustasid laiendada Putini volitusi relvajõudude kasutamiseks välismaal pärast seda, kui mitmed juhtivad NATO riigid hoiatasid, et Kreml valmistub võimalikuks sõjaks ühe või mitme Euroopa riigiga, märkis The Moscow Times.

Näiteks Saksamaa välisluureteenistuse (BND) juht hoiatas võimaliku Venemaa provokatsiooni eest Balti riikides Krimmi annekteerimise stsenaariumi järgi. Taani luure omakorda teatas, et Venemaa võib olla võimeline alustama ulatuslikku sõda Euroopas viie aasta jooksul.

USA luure hoiatas 2026. aasta märtsis, et Putin võib minna Ukraina sõjas "teadlikule eskalatsioonile", mis võib viia otsese kokkupõrkeni NATO-ga, sealhulgas tuumarelva kasutamise ähvarduseni.

USA mõttekoja Sõjauuringute Instituudi (ISW) analüütikute hinnangul on Venemaal käimas ettevalmistuste "nullfaas" võimalikuks konfliktiks NATO-ga: ümber korraldatakse sõjaväeringkondi, rajatakse uusi baase Soome piiri äärde ning Euroopas registreeritakse sabotaažiakte, GPS-signaali häirimist ja muid vahejuhtumeid.