Pentagoni lekked: sõda Ukrainas ei lõppe 2023. aastal
Avalikuks saanud USA luurelekke tõttu selgus, et USA luure hinnangul ei lõppe sõda Ukrainas 2023. aastal ning konflikt võib jõuda patiseisu. USA valitsusametnikud on samas hoiatanud, et sellist tüüpi analüüs on muutlik.
Avalikkuse ette lekkinud Ameerika Ühendriikide luuredokumentide kohaselt ei usu USA, et sõda Ukrainas 2023. aastal lõppeb. Samuti hindab USA, et sõda võib jõuda patiseisu, vahendas Reuters.
Veebruaris avaldatud hinnangu kohaselt hindab USA luure, et Vene väed ei suuda tõenäoliselt vallutada Donbassi piirkonda Ida-Ukrainas. Vene vägede taktikad ja laskemoona kasutamise määr on USA hinnangul kurnanud Vene üksuseid nii suurel määral, et Venemaa ei suuda oma sõjalisi eesmärke saavutada, mistõttu ei lõppe sõda sel aastal.
Eraldiseisvalt kirjutas The Washington Post, et kumbki pool ei ole huvitatud sel aastal rahuläbirääkimiste pidamisest. Analüüsi kohaselt ei viiks isegi Ukraina poolt suurem territooriumi vabastamine ning Vene vägede jätkusuutmatud kaotused rahuläbirääkimisteni. "Läbirääkimised konflikti lõpetamiseks on 2023. aastal ebatõenäolised kõikides hinnatud stsenaariumites," on kirjas avalikkuse ette lekkinud dokumendis.
Peale sõja jätkumise prognoosi hinnatakse dokumendis, et mõlemad osapooled suudavad vallutada ja vabastada vaid piiratud mahus territooriumi, kuna neil pole piisavalt sõdureid ega varustust efektiivseteks sõjalisteks operatsioonideks.
Ukraina puhul hinnatakse, et sõjaedu puudumine võib suurendada riigisisest kriitikat ning see võib päädida Ukraina juhtkonna vahetusega (algses sõnastuses making leadership changes more likely). The Washingon Post rõhutas, et dokumendist ei ole võimalik välja lugeda, kas selle hinnangu puhul mõeldi Ukraina poliitilist või sõjalist juhtkonda.
Dokumentides esitatud analüüsi kohaselt võib Venemaa eduka Ukraina vastupealetungi korral suurendada mittekonventsionaalseid rünnakuid Ukraina vastu. Samas ei pea USA tõenäoliseks Vene tuumarünnakut Ukraina pihta. Lisaks sellele prognoositakse, et sõjalise ebaedu puhul kuulutab Kreml tõenäoliselt välja uue mobilisatsioonilaine, et sõjategevust Ukraina vastu jätkata.
USA valitsusametnikud on hoiatanud, et sellist tüüpi analüüs on muutlik ning avalikkuse ette lekkinud dokumentides puuduvad infokillud, millega USA on peale dokumentide koostamist tutvunud. The Washington Post tõi esile, et lekkinud dokumendi patiseisu stsenaarium ei pea paika, kui kas Ukraina või Venemaa sõjalised võimed märgatavalt paranevad.
Venemaa ei suuda USA Kaitseluureagentuuri hinnangul ka enda üksuseid piisavalt tehnika ja uue isikkoosseisuga täiendada. Samas rõhutas sama agentuur, et nende teabes on märkimisväärseid lünki. Samuti hindas agentuur, et nii Venemaa kui ka Ukraina on lahingvõime säilitanud ning suudavad seetõttu veel pikemalt sõdida. Lisaks sellele selgus, et kuigi Vene Föderatsiooni vägedel on mõnedes rindelõikudes arvuline ülekaal, on Ukrainal rohkem tanke ja soomukeid.
Samuti hindab USA lekkinud dokumentides, et Vene ja Ukraina relvajõud on kahe peale kokku kaotanud sõjas 354 000 sõdurit, millest 189 500 kuni 223 000 on Vene sõjakaotused. Nendest omakorda hinnanguliselt 35 000 kuni 43 000 on lahingutes hukkunud ning 154 000 kuni 180 000 on saanud viga.
Ukraina sõjakaotused on vahemikus 124 500 kuni 131 000, millest 15 500 kuni 17 500 on hukkunud sõdurid ning 109 000 kuni 113 500 on lahingutes viga saanud. Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit.
Lekkinud dokumentides on näha ka Ameerika Ühendriikide muret võimalike Ukraina pikamaarünnakute pärast, mis võivad ka Venemaa pealinna Moskvat tabada. Sellised rünnakud võivad USA hinnangul Hiina positsiooni Venemaa toetamises muuta. Ameeriklased kardavad, et kui Ukraina ründab strateegiliselt olulisi sihtmärke või tundub ründavat Vene juhtkonda, siis võib Hiina asuda Venemaad rohkem toetama.
Toimetaja: Allan Aksiim
Allikas: Reuters, The Washington Post