Valitsus ei ole 2+2 maanteede ehitamise plaane täpselt paika pannud
Koalitsioonilepe näeb ette, et maanteedel jätkatakse 2+2 ja 2+1 sõiduradade ehitamist, kuid millal, kui suures mahus ja kuhu selliseid teelõike lisandub, pannakse kliima- ja elukeskkonnaministri Kristen Michali sõnul paika alles eelarvestreteegia ja riigieelarve koostamisel.
Eesti on andnud Euroopa Komisjonile siduva lubaduse ehitada välja 2+2 või 2+1 põhimaanteed 2030. aastaks ning veel eelmise aasta lõpus leidsid nii koalitsiooni- kui opostsioonierakonnad, et see eesmärk tuleks ellu viia. Samas ei jätku selleks riigi teehoiukavast lähtudes piisavalt raha.
Põhimaanteede väljaehitamise jätkumist lubab ka värske koalitsioonilepe.
"Läheme edasi kokkulepitud mahus Tallinna-Tartu, Tallinna-Pärnu maanteedel liiklusohtlike kohtade ümberehitamisega, kasutades 2+2 või 2+1 sõiduradade põhimõtet," seisab leppes.
Samas ei ole koalitsioon veel täpselt paika pannud, kuhu ja kui palju selliseid uusi teelõike ehitatakse ja kui palju selleks raha kulutatakse.
Kristen Michal ütles ERR-ile, et 2+2 ja 2+1 maanteede planeerimine ja ehitamine sõltub suuresti riigi rahalistest võimalustest ja viitas asjaolule, et Venemaa ohu tõttu kasvavad kaitsekulud võtavad suure osa eelarvest.
"Täpne rahaline plaan tuleb riigieelarve strateegia ja riigieelarve koostamisega," lausus ta.
Ministri sõnul ehitatakse liiklusohutuse nimel kindlasti ringi liiklusohtlikke kohti nii maanteedel kui ka kohalikul teedel. Selliseid ümberehitusi rahastab majandusministeerium juhtumipõhiselt.
"Laiemalt on eesmärk ühistranspordi liikuvusreform ja parem ruumiline keskkond, kus eri kiirusega liiklemisviisid on võimalusel eraldi ning rattastrateegia koostamine rattaga liikumise kasutamiseks, parkimisvõimaluste tekkeks ja tagamaks rattakasutajate ohutust liikluses," lisas Michal.
Tema kinnitusel läheb muutmisele ka liiklusseadus ning seda tõukerataste liikumise, parkimise ja kasutamise osas. Ühtlasi tahetakse muudatustega anda omavalitsustele võimalus nende liikumiskiirust piirata.
"Ohutustegevusi on veel, muu hulgas tuleb juurde juba tuttavaid muutuvteabega liiklusmärke, mis võimaldavad maanteedel kiirust paindlikumalt kohaldada vastavalt liiklusoludele," lisas vastne minister.
Möödunud aasta lõpus kinnitas valitsus riigi teedehoiukava eelolevaks neljaks aastaks, mille järgi kahanes teede rahastus sel perioodil vajaminevast poole võrra väiksemaks.
