"Venemaa mobilisatsioonikutse või soovimatus Venemaal mobilisatsiooni või mõnd muud kodanikukohustust täita ei ole ajend Eestisse pääsemiseks. Eesti ja Euroopa piiride avamine kümnetele või sadadele tuhandetele täisjõus meestele on reaalne julgeolekuoht, mida me ei saa lubada," ütles siseministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler Veiko Kommusaar esmaspäeval ERRile.

Venemaal vangistatud opositsioonijuhi Aleksei Navalnõi meeskonna jurist Ljubov Sobol kutsus välismaal elavaid venelasi pöörduma oma uue koduriigi võimude poole palvega lubada oma riiki Ukraina sõtta saatmise eest põgenevaid Vene kodanikke. Ta soovitas neil kirjutada parlamendisaadikutele, et küsida neilt võimaluste kohta, kuidas saaksid Venemaalt põgenejad omandada selle riigi humanitaarviisa või liikuda transiidina mõnda turvalisse riiki.

"Inimlikult võttes on küsimus arusaadav ja võib mõista, et paljudel puudub soov Putini eest sõtta minna, kuid põgenemine Eestisse ei ole meie vaatest kuidagi vastuvõetav. Mobilisatsiooni ja Putini vastu seismiseks on meie hinnangul ka muid viise," märkis Kommusaar.

Ministeeriumi sisejulgeoleku asekantsler selgitas, et Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas jõustus 19. septembril 2022 piirang Schengeni viisat omavate Venemaa kodanike riiki sisenemisele, millega on liitunud ka Soome.

"Eestisse ei lubata siseneda Schengeni viisadega Venemaa kodanikel, välja arvatud humanitaarsetel kaalutlustel või Eestis elavat lähisugulaste külastamiseks," ütles Kommusaar. "Humanitaarsete kaalutluste alla ei loeta mobilisatsiooni eest põgenemist, kasutades olemasolevaid Schengeni viisasid. Eestis on Venemaa kodanikel võimalik taotleda rahvusvahelist kaitset, aga mobilisatsiooni eest põgenemine ei ole eeldus kaitse saamiseks. Iga taotlust vaagitakse eraldi," lisas ta.