Sõda Ukrainas jätkub, inimesed surevad ja riik on valusalt sõltuv oma liitlastest.

"Meil on stabiilne kriis, kuid olukord on täna juhitav. Rääkida sellest, et olukord võiks järsult muutuda hullemaks, pole põhjust," ütles Bortnik ERR-ile.

Kõik ootavad vastupealetungi.

"Kahjuks on ühiskonna ootus selle vastupealetungiga seoses liiga kõrge. Ja me saame aru, et see ei pruugi minna nii, nagu arvestanud oleme. Kui see vastupealetung annab kas või mingilgi määral positiivse tulemuse, vabastatakse kas või mingi osa territooriumist, siis on Ukraina ühiskond valmis ära ootama ka vastupealetungi viimase etapi," rääkis Bortnik.

"Kui see vastupealetung kujuneb ebaõnnestunuks, ebaefektiivseks, siis arvan, et võib kasvada Ukraina ühiskonnas väsimuse tunne ja hakkavad rohkem kõlama need hääled, kes räägivad mingitest läbirääkimistest või konflikti külmutamisest," lisas ta.

Hulk mehi on Ukrainast sõja eest põgenenud.

"Kusagil 500 000 Ukraina meest, kes võiksid olla Ukraina armees, on praegu välisriikides. Ja ma arvan, et enamus neist ei kavatse tagasi tulla. Ja need, kes tulevad, arvestavad ilmselt sellega, et ühiskond pärast võitu juba andestab neile. Ausalt öeldes, me peame aru saama, et suurem osa meeestest, kes tahavad võidelda, on juba rindel. Täna on Ukrainal umbes miljoniline armee ja enamus vabatahtlikest on juba rindel," rääkis politoloog.

ERR uuris Bortnikult, kas see sõda võiks anda arvestatava löögi ka Ukraina arengut kägistanud korruptsioonile.

"Igasugust korruptsiooni praeguses Ukraina ühiskonnas mõistetakse hukka, sellesse suhtutakse väga agressiivselt, nagu reetmisesse. Seetõttu ma usun, et pärast sõda saab Ukraina ühiskond olema korruptsiooni suhtes palju mittetolerantsem. Sest sõda ise näitas, et igasugune korruptsioon kujutab lõppkokkuvõttes ohtu riigi julgeolekule ja toob endaga lõpuks kaasa ohvrid, inimohvrid. Sest kui varem ei oleks olnud poliitilist korruptsiooni, riik oleks olnud palju tugevam, tal oleks rohkem relvastust ja Venemaa poleks võib-olla üldse otsustanud Ukrainat rünnata. Ja just poliitiline korruptsioon ja majanduslik korruptsioon avas tee sõjale, lõi Moskvale ettekujutuse, et Ukraina võiks kujuneda kergeks saagiks," selgitas Bortnik.

Mis saab aga president Volodõmõr Zelenskist pärast sõda?

"Kõik oleneb sõja käigust. Zelenski võib saada rahvuskangelaseks Ukraina ajaloos, aga võib saada ka järjekordseks Ukraina liidriks, kes ei saavuta edu. Zelenski saatus on täna Ukraina rahva kätes, kes kaitseb meie maad," ütles Bortnik.

Krimm on Bortniku hinnangul võimalik Ukrainal tagasi saada sõjalise tegevuse ja diplomaatia kombinatsioonina.

"Üksnes sõjaliste vahenditega on Ukrainal Krimmi väga raske tagasi saada, sest selleks, et Krimm tagasi võtta, ei piisa tugevast armeest. On vaja tugevat lennuväge, laevastikku, mida Ukrainal pole," ütles ta.

Üks kurbi sündmuste arenguid võib olla ka see, kui pärast sõda valib Ukraina rahvas enda etteotsa kellegi, kes jääb demokraatlikule maailmale arusaamatuks.

"Seda ei saa välistada, sest esimesed päevad pärast sõda saavad olema Ukraina valitsusele kõige raskemad. Esimesel päeval pärast sõda peab võim Ukrainas ausalt ütlema, millised on meie kaotused. Täna on see kõik teadmata, salastatud. Sellel päeval hakkab patriootiline opositsioon esitama küsimusi, miks me ei olnud sõjaks piisavalt valmis, miks me kaotasime lõunapoolsed alad sõja alguses, miks jõudsid Vene väed suisa Kiievi alla sõja esimestel päevadel. Antipatriootiline opositsioon hakkab küsima, miks ei kaitstud rahu. Küsimusi saab võimudele olema väga palju," selgitas Bortnik.

Taoline arveteklaarimine võib viia pingeteni, mille tulemusi on raske ette näha.