Välisvõla suurendamine ja selleks vajaliku heakskiidu saamine seadusandjatelt on olnud USA poliitiliste vaidluste osaks juba aastakümneid, kuid kuivõrd praegu on parlamendi alamkoda vabariiklaste käes, kes ei nõustu demokraadist presidendi Joe Bideni sooviga välisvõlga suurendada, on vaidlus minemas eriti tõsiseks ning vähemalt praegu pole sellel lõppu näha, lausus Prikk.

"Kumbki partei ei soovi grammigi järele anda. Loodame, et olukord ei jõua sinnani, et USA ei suuda teatud kohustusi täita ehk teenindada varem võetud laene. Me võime jõuda sinna väga lähedale, lähemale kui USA on kunagi jõudnud," ütles suursaadik.

See seab näiliselt ohtu ka Ukraina järgmise abipaketi, mida USA on lubanud. Priki sõnul tähendaks näiteks tingimus, et riigi võlakoormuse määra suurendamiseks peaksid kaasnema kärped, üsna keerulist olukorda Bidenile, kui ta soovib lisaeelarvet Ukraina teise abipaketi kokkupanemiseks.

"Sest kuidas sa tuled, kui teemaks on Ukraina abistamine ja sa ütled, et raha ei ole ja nüüd tuleb midagi teha /.../ et raha on juurde vaja. Õnneks on need taotlused natuke ajaliselt nihkes – võlalae küsimus peaks otsustatud olema juuniks, seda annab tõenäoliselt natuke nihutada; aga Ukraina teine pakett muutub aktuaalseks tõenäoliselt augustis-septembris," lausus Prikk.

Võimaliku vabariiklaste presidendikandidaadi, praegu Florida kuberneri Ron DeSantise väljaütlemiste, et USA peaks Ukraina abistamise asemel keskenduma oma kodanikele, kohta märkis Prikk, et need sõnumid võivad aja jooksul muutuda.

"Võimalik et näeme Ron DeSantiselt ka teisi hinnanguid, oleneb, millised otsuseid teeb ta presidendi(ks kandideerimise) ambitsioonide kohta, millised nõunikud talle satuvad ja mis Ukrainas toimub. Pilt on üldiselt selline, et mõlema partei tuumikus on olemas väga tugev toetus Ukrainale toe andmise jätkumiseks," lausus suursaadik.

Prikk möönis, et Ukraina toetamise vastaste hääled on järjest kõvemini kõlamas, kuid need hääled ei kuulu poliitikutele, kes asjade üle ka päriselt otsustavad.

"Kuuleme  väga kärarikkaid teisitimõtlejaid, kes tulevad sisse (sõnumiga), et see pole USA huvides või antakse liiga palju raha, et miks ei kulutata seda USA-s või Hiina heidutamiseks. Vähemal praegu veel on see eelkõige müra, aga ma ei julge välistada, et ühel hetkel see paisub talumatult suureks. Aga kui me vaatame mõlema partei neid poliitikuid,  kellel on reaalne roll teatud otsuste ettevalmistamisel ja läbi liigutamisel Kongressist, siis seal on väga ühemõtteline, väga tugev toetus (Ukrainale)," lausus Prikk.

Võimaliku Hiina relvaabi kohta Venemaale märkis Prikk, et USA on mõista andnud Hiinale, et see on USA jaoks punane joon, mille ületamisel on tõsised tagajärjed.

"Usutavasti on (sellele järgnevad) meetmed erinevad, aga need ei piirdu ainult mure avaldamisega, vaid on ka praktilisemaid meetmeid," ütles ta.