"Eesti valitsusel on praegu ajalooline šanss, tänu sellele, et nad on väga tugevalt parlamendis paigas, viia Eesti riik ja rahvas Ida-Euroopa tippude seast Lääne-Euroopa tippude sekka," ütles Hanschmidt.

"Nüüd tuleks kaasata erialaliitusid, teadlasi, erinevaid huvigruppe, kes kõik teeksid ettepanekuid, kuidas seda koalitsioonilepingut parandada ja kuidas seda teha pikemaks," lisas ta.

Saatejuht Mirko Ojakivi viitas, et ettevõtjad on koalitsioonilepingut kritiseerinud, sest nad ei leia sealt kohta, kus on kirjas, kuidas jõukus kasvab ning kuidas majandus uuele tasemele viia.

Hanschmidt märkis, et ka tema ei leia seda koalitsioonileppest üles. "Seal ongi see probleem, et kui me tahame, et eelarve kasvaks, siis kõige parem on, kui tekib majanduskasv. Näiteks Luksemburg on väga väike riik, aga SKP on 85 miljardit eurot. Eesti on oluliselt suurem riik rahvaarvu poolest ja meie SKP on 40 miljardit. Tegelikult on meil võimalus väga kiiresti kasvada ja 80 miljardist 35 protsenti riigieelarve on juba oluliselt suuremad summad," ütles ta.

Hanschmidt oli kriitiline ka majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamise suhtes. Ta märkis, et see riigile raha juurde ei too. "Mitte mingil juhul," sõnas Hanschmidt. "See ebaõiglus tuleb ära lõpetada."

Ta kordas, et riigile annab raha juurde majanduskasv. "Majanduskasvu saame siis, kui me hakkame toetama eksporti. Hotellid pakuvad keskmiselt 70 protsendi ulatuses eksporditeenust. Eksport on ju nullkäibemaksuga. See ongi see mõte. Kui välismaalane tuleb siia, siis on talle oluliselt kergem meie kaupasid müüa kui minna ise näiteks Rootsi müüma," lausus ta.

Hanschmidt avaldas lootust, et valitsus on nii tark, et hakkab nüüd debateerima ja erinevate erialade eksperte kuulama. 

Unistus oli teha kriisikindel ettevõte

Rääkides ettevõtte Infortar tegemistest ütles Hanschmidt, et tema unistus oli teha kriisikindel ettevõte mitme erineva tegevusvaldkonnaga. 

"Tegelikult oli minu unistus teha ettevõte, mis oleks kriisikindel, inflatsioonikindel ja dividendi aristokraat. Ma olen ise kolm kriisi üle elanud ja praegu oleme neljandas kriisis. Ma olen vaadanud, et oluline on see, et ettevõte oleks mitmekesine. Et oleks mitu erinevat tegevusvaldkonda," rääkis Hanschmidt.

Hanchmidt ütles, et Tallink ei oleks koroonaaega üle elanud, kui muid ärisid poleks kõrval olnud.

Ta märkis, et Infortaril ongi kolm tegevusvaldkonda. "Merelaevandus, seal me oleme Tallinki aktsionärid 41 protsendiga. Siis on energeetika, kus me oleme 100 protsenti Eesti Gaasi aktsionärid. Ja siis on kinnisvara. Kokku need kolm valdkonda annavad 90 protsenti meie mahust," sõnas Hanschmidt.

Hanschmidti sõnul on energeetika samuti mitmekesistatud. "Meil on energia müük, kus me oleme muutunud väga rahvusvaheliseks – tegutseme Eestis, Lätis, Leedus, Soomes ja ka Poolas. Teine valdkond on jaotusvõrgud. See on meil olemas ainult Eestis, 1500 kilomeetrit. Aga see Eesti jaotusvõrk on üks Euroopa efektiivsemaid. Ta on täielikult digitaliseeritud, ta on keskkonnasõbralik. Seal minu teada liitumisprobleeme üldse ei ole. Ja me tahaksime tegelikult samasuguse digitaliseerimise ka Lätti üle viia," kommenteeris ärimees.

Hanschmidt tõdes, et rahvusvahelisele turule sisenemine oleks kindlasti lihtsam siis kui Infortar oleks börsil.

"Kui me muutusime rahvusvaheliseks, siis me juba mitu korda oleme tunnetanud seda, et kui me räägime, et enamus meie konkurente on riigi omandis olevad ettevõtted. Ja kui me oleme nüüd käinud ka klientide kui ka tarnijate juures, siis tundub, et iga kord kui me ütleme, et me oleme private company (erafirma – toim.), siis see on nagu liiga järsk. Tundub, et oleks õige aeg minna börsile, minna avalikuks ettevõtteks," rääkis Hanschmidt.

Ta ütles, et aktsiate avalik märkimine leiab aset esimesel võimalusel, ent Läti gaasiettevõtte ostu tõttu tuleb teha prospektis muudatusi.

Eesti kapitali tuleks hoida

Hanschmidt märkis, et enamus ettevõttest siiski börsile ei läheks. "Ma olen alati öelnud, et konstitutsiooni on kirjutatud, et tuleb hoida eesti keelt ja Eesti kultuuri, aga ma arvan, et tuleb hoida ka Eesti kapitali. Kui sul on Eesti kapital, siis sa saad toetada ka Eesti kultuuri, eesti keelt ja sporti," sõnas Hanschmidt.

"Tingimata tahame olla dividendi aristokraat, see tähendab, et maksame pidevalt dividendi, ükskõik, mis tingimused ka ümberringi ei ole. Me tahame teha väga selge pikaajalise dividendipoliitika. Ja tänu sellele geopoliitilisele olukorrale on meil võimalus laieneda, siis loodame, et oleme ka kasvuaktsia," lausus Hanschmidt.

Saatejuht küsis, kas Infortari omanikud on tänaseks jõukamad kui Eesti kõige jõukamaks peetud ettevõtja Margus Linnamäe.

"Tänapäeva jõukus on ju väga keeruline. Meil on ikkagi väga palju laenusid ja me tegutseme väga palju võõrkapitaliga. Meie omakapital on 569 miljonit ja see jaguneb praegusel momendil 17 või 18 aktsionäri vahel," vastas Hanschmidt.

Miks investeeris Infortar just gaasi?

Miks aga ostis Infortar just Läti gaasiettevõtte, mitte ei investeerinud näiteks roheenergiasse?

"Juhitavat energiat on vaja. Ja ma arvan, et gaas on roheenergeetika kõige suurem sõber. Gaasielektrijaama paned 15 minutiga käima. Kui roheenergiat ei ole, siis gaasielektrijaam läheb kohe tööle. Ja teiseltpoolt, kui vaadata seda Fit for 55 kliimaneutraalsuse kava, siis kui me vaatame seal neid energia prognoose, siis igas stsenaariumis on gaas sees," vastas Hanschmidt.

Hanschmidt märkis, et ta sooviks on rajada Eestisse gaasielektrijaam. "Muidugi on," ütles ta.

Hanschmidt rääkis, et koostöös Alexelaga LNG haalamiskai rajamisega jäi Infortar viie miljoniga kahjumisse. Kokku tuli kahjumit 10 miljonit.

"Meie ettevõtjatena nägime seda kui suurt võimalust, et see on nagu Eesti majandusele suur konkurentsi eelis, kui me loome siia sellise energiapatarei," ütles Hanschmidt.

Ettevõtja märkis, et kuigi tulu jäi teenimata on ta rahul, sest varustuskindlus on tagatud. "Me ei saanud küll Eestit maailmakaardile või Euroopa kaardile, aga reservjaamad on olemas," sõnas Hanschmidt.