Õiglase ülemineku fondist on oskuste arendamiseks Ida-Virumaal ette nähtud 25 miljonit eurot Euroopa Liidu vahendeid ja Eesti riik paneb juurde veel kümme miljonit.

Haridusministeeriumi kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppeosakonna juhataja Margus Haidaku sõnul saab selle raha eest pakkuda põlevkivisektorist vabanevatele töötajatele täiendkoolitust ja ümberõpet ning maakonna kolledžite ja kutsehariduskeskuste õppekava uuendada ning uusi pakkuda.

Õppekavad peaksid toetama majanduse mitmekesistamisel tekkivaid ettevõtteid.

"Selline eelvalik on tehtud tasemeõppes kõrghariduses sellistele õppekavadele, mis puudutavad kas tööstuse automatiseerimist, jätkusuutlikku energeetikat või taastuvenergeetikat ja erinevate ressursside väärindamist, sealhulgas siis ka keemiatehnoloogia. Loomulikult ei saa mööda ka IT valdkonnast, mis on igal pool Eestis üks põhifookus," selgitas Haidak.

Haidaku sõnul on Tartu Ülikool lubanud, et toob andmeteaduse magistriõppekava ka Ida-Virumaale. See puudutab suurandmete töötlust ja võiks vastata suuremate ettevõtete vajadustele.

"Me täna räägime hästi palju tehisintellekti arengutest ja see on üks õppekavu, mis sinna võiks panustada. Ja siis ka olemasolevate õppekavade tugevdamine, et sinna tuua juurde uusi õppejõude ja pakkuda seal ka erinevaid spetsialiseerumisi."

Kutsehariduses on sõelal eelkõige tehnikavaldkondade õppekavad, sest nende lõpetajatest on maakonnas kõige suurem puudus. Margus Haidaku sõnul on uute õppekavade eesmärk pakkuda kohalikele noortele õppimisvõimalust kohapeal ning et ka teiste Eesti piirkondade noortel oleks põhjust Ida-Virumaale õppima tulla. Omaette teema on õppejõudude ja teadlaste liikumine Ida-Virumaale.

"Kogu temaatika, mis puudutab elamispindade kitsikust, sotsiaalsete võrgustike puudumist, tervishoid, kool – kõik on sellised kaasuvad teemad, mis inimestele korda lähevad. Eks siin on neid väljakutseid küll. Me ei saa aktsepteerida ainult seda olukorda, kus töökohad on Tartus, Tallinnas ja käiakse siis ühistranspordiga aeg-ajalt," rääkis Haidak.

Margus Haidaku sõnul haridusmeede elamispindade ja elukeskkonnamuredele lahendusi ei paku.