Kirjas kliimaministrile Kristen Michalile märkis Eesti Energia juht Andrus Durejko, et energiakriis on läbi ning vajadus elektri universaalteenuse järele puudub, sest tarbijaid pole enam vaja kaitsta kõrge elektri hinna eest.

"Vastupidi, tänase seisuga vajavad tarbijad kaitset universaalteenuse eest, sest konkurentsiameti määratud universaalteenuse ajutise tootmishinna põhised paketid on turul ühed kõige kallimad," lausus Durejko.

Eesti Energia pakutava universaalteenuse hinnaks on 19,2 senti kilovatt-tunni kohta. Elektri börsihind on viimased neli kuud, kui vaadata nädalate keskmist, olnud sellest madalam.

Durejko väide kaitset vajavate tarbijate kohta on asjakohane, sest kuigi universaalteenuse pakett on praegu üks kallimaid, on kümned tuhanded kliendid endiselt selle otsas.

"Sellest hoolimata kuuluvad viimase seisuga universaalteenuse tarbijate hulka 77 673 tarbijat koos 91 886 tarbimispunktiga, kellest umbes 98 protsenti moodustavad kodutarbijad. Samas kuuluvad universaalteenuse tarbijate hulka ka ligi paar tuhat äriklienti ja paarkümmend kohalikku omavalitsust. Kuna universaalteenuse tootmishinna põhist hinda kohaldatakse ka üldteenuse koduklientidele, siis on põhjust ära tuua ka üldteenuse koduklientide arv, milleks on 69 041," märkis Durejko.

Durejko sõnul pole täitunud majandusministeeriumi ja poliitikute lootus, et turg reguleerib end ise ja inimesed teevad mõistliku valiku ning vahetavad kallima paketi odavama vastu.

"Väga olulisel määral ei ole see ootus tänase seisuga realiseerunud ja seda hoolimata elektrimüüjate mitmest kampaaniast nii otsepostituste kui ka avalikus meedias avaldatud reklaamide läbi, millega kutsuti kliente üles enda elektripaketti vahetama. Võttes arvesse seda, et universaalteenuse juurutamisel viidi enamus kliente universaalteenusesse üle seaduse jõuga, siis on riigil põhjust kaaluda kas universaalteenusega jätkamine on praegusel hetkel põhjendatud ja kui mitte, siis universaalteenuse regulatsiooni lõpetama," lausus Durejko.

Universaalteenuse tootmishinna peaks määrama tagantjärele

Kui riik otsustab universaalteenusega tõesti jätkata ja seda 2026. aasta lõpuni, nagu varem otsustatud, siis soovib Eesti Energia regulatsiooni muutmist, et konkurentsiamet ei saaks "otseselt diskrimineerida (Eesti Energia tütarettevõtet) Enefit Powerit tootmishinna kindlaksmääramisel", märkis Durejko.

Eesti Energia üks soovitusi on, et universaalteenuse tootmishind määrataks tagantjärele, mitte ebakindlatele prognoosidele toetudes.

"Aeg on näidanud, et prognooside põhine universaalteenuse tootmishinna määramine on elektrituru ja elektritootmise sisendite hindade väga suures vahemikus kõikumise tingimustes äärmiselt ebaefektiivne meetod, mis võib tekitada tootjale suurt majanduslikku kahju. Konkurentsiamet on tõestanud, et ta ei suuda operatiivselt reageerida turul muutuvatele hindadele ja vajadusel tootmishinda korrigeerida. Seetõttu on mõistlikum määrata tootmishind kindlaks retrospektiivselt tarbimisperioodi järgselt, kui on selgunud universaalteenuse tarbimise täpsed mahud ja muu selline," lausus Durejko.

Eesti Energia juhil oli mitmeid etteheiteid ka konkurentsiameti tegevuse kohta universaalteenuse hinna määramisel

Eesti Energia ja konkurentsiamet on universaalteenuse tootmishinna üle vaielnud alates universaalteenuse kehtima hakkamisest mullu sügisel. Kokkuleppele neil jõuda ei õnnestunudki ning konkurentsiametil on valminud eelnõu, kus amet jätab Enefit Poweri praegusest kõrgema tootmishinna taotluse rahuldamata.

Kui konkurentsiamet teatas septembri lõpus, et kehtestas ajutiselt elektri universaalteenuse tootmishinnaks 15,4 senti kilovatt-tunni kohta, ütles Enefit Power, et see hind ei kata nende tootmiskulusid. Ettevõtte juht Andres Vainola sõnul oli nende sooviks 18,18 senti.