Riigikogu eelmise koosseisu viimasel kahel tööpäeval näitasid paljud rahvasaadikud üles entusiasmi tanklates ja lasid oma paagid pilgeni täis. Neid oli üksjagu. Kõige suurema noosiga lahkus sealt Urmas Reitelmann, kelle saagiks jäi 243 liitrit kütust 340 euro eest. Millise hinnangu te annate sellisele maksumaksja raha kasutamisele viimasel tööpäeval?

Eks need kuluhüvitised on ette nähtud tööga seotud kulutusteks ja igal riigikogu liikmel on see võimalus kasutada neid enda parima äranägemise järgi. Eks seda peab siis küsima nendelt, kes seda niimoodi suurel määral kasutasid.

Aga milliseid tööga seotud kulutusi sai paar tundi enne oma volituste lõppemist rahvasaadikuna enam tekkida?

Nojah, ilmselt otseselt tööga seotud edaspidiselt ilmselt mitte, aga selle hetkeni, kui see kaart kehtib, on neil õigus seda kasutada.

Nii et ei näe midagi eetiliselt taunitavat sellises käitumises?

Nojah, eks selge on, et ühegi auto paaki selline kogus ei mahu. Nii et selles suhtes jah, tuleb küsida ikkagi nendelt, kes seda niimoodi on kasutanud, et miks ja kuidas ja mis eesmärgil.

Loomulikult eks need tegemised ei lõpe ju täpselt selle kuupäevaga, vaid ka lahkuval riigikogu liikmel on ju veel endiselt mitmeid ülesandeid ja kohustusi, mille ta peab ära lõpetama, ära tegema, nii et seda ei saa öelda, et nüüd täpselt sellest kellaajast tal kõik vajadus selle järgi lõpeb.

Millised kohustused need on, mis veel pärast volituste lõppemist jätkuvad?

Vaadake, inimesed on ju erinevates nõukogudes veel edasi ja mingisugused varem kokkulepitud asjad, kuskil kohtumised, esinemised, debatid ikkagi jätkuvad, kui nad on eelnevalt kokku lepitud. Ja nendes erinevates nõukogudes liikmeks olek, see jätkub ju ka.

Aga see ei ole ju seotud enam riigikogu liikme tööga.

Ikkagi selles suhtes, et kui ta on riigikogu liikmena valitud sinna, siis enne, kui need nõukogude liikmed ümber valitakse ja uued liikmed sinna määratakse, siis nii kaua tuleb ka neid kohustusi täita.

Nii et 243 liitrit kütust viimasel hetkel ei ole teie arvates põhjendamatu?

Ma arvan, et seda põhjendust tuleb küsida ikkagi nendelt inimestelt, kes seda võtnud on. Mina ei oska nende seda kommenteerida.

Olete te oma fraktsioonikaaslase Urmas Reitelmanniga ise sellest rääkinud, küsinud temalt selgitusi sellisele toimimisele?

Ei ole sellepärast, et me ei ole näinud ja see teema kerkis ju praegu üles. Meil ei ole mingit võimalust olnud seda isekeskis arutada.

Aga kas rahvasaadik peaks olema võimeline selgitama, milleks ta seda kasutab ja seda tegema korrektselt või võib tõesti nendele ajakirjanikele, kes järele pärivad ka obstsöönsusi saata?

Loomulikult, iga inimene peab suutma põhjendada, mida ta teinud on. Mina ei ole olnud juures, ega kuulnud ega tea, kuidas ja mismoodi see suhtlemine neil ajakirjanikuga käis, nii et seda ei saa ma mitte mingil kombelgi kommenteerida.

No näete, meie teiega saame väga viisakas kõnepruugis räägitud.

Absoluutselt, ma arvan, et minuga ei ole ühelgi ajakirjanikul probleemi olnud.

Aga kas siis asi võib olla äkki Urmas Reitelmanni enda mingisuguses käitumismaneeris, mitte võib-olla niivõrd nendest ajakirjanikes?

No vaadake, eks ju inimesed on erinevad ja käitumismaneere on erinevaid nii riigikogu liikmete poolt kui ka ajakirjanike poolt. Mõne ajakirjanikuga nagu teiega me saame suurepäraselt kenasti suhelda, vestelda, aga mõni on äärmiselt ründav ja loomulikult see tekitab ju sellisel juhul sellist vastastikku teravusi ja vastuseisu. Ma tean omast kogemusestki, et selliseid ajakirjanikke on, nii et mina olen alati kõiki kutsunud, riigikogu liikmeid kui ka kõiki teisi ikkagi viisakusele ja normaalsele käitumisele.

Arvate siis, et mingitel juhtudel on õigustatud selline ebaviisakas kõnepruuk?

Ebaviisakus ei ole mitte ühelgi juhtumil õigustatud, absoluutselt. Aga seda tuleb eeldada ikkagi alati mõlemapoolselt.

Kas seda kuluhüvitiste süsteemi peaks muutma, et seda ei saaks enam sellisel kombel võib-olla kasutada? Äkki peaks selle süsteemi ringi tegema? Tegema selle näiteks automaatseks palgalisaks ja jääb see tšekkidega sahmerdamine ära ja võib-olla vähendama seda protsenti palgast?

See kindlasti vähendaks sellist ažiotaaži, mis selle ümber on. Näiteks valitsusliikmetel kõigil on see ju nii-öelda palgalisa esinduskuludena ja nad ei pea aru andma, kuidas nad seda kasutavad. /.../ See teeks kindlasti märksa lihtsamaks sellega opereerimise ja tegutsemise. Ja samamoodi nagu ministritel võib olla seal mingit mittesihipärast kasutust, ega siis 101 riigikogu liikme suhtes ka keegi ju garantiid ei saa anda, et seda ei kasutata nii nagu peaks.

Ma ei oska öelda, see kuluhüvitiste teema on aastaid olnud üleval, aastaid on arutatud, kuidas seda lahendada, on püütud paremaks teha. Kunagi näiteks autoliisingu osas ei olnud üldse mingisugust piirangut, siis vähendati see – ma ei mäleta täpselt – 650 eurole kuus. Meie erakond nõudis siis, et üleüldse see autoliising ära keelata, aga see ettepanek ei läinud läbi ja see vähendati 450 euro peale. Seda on püütud, aga selliste asjade muutmine nõuab alati konsensust kõikide erakondade vahel ja sellist ei ole ei ole saavutatud siiamaani.

Aga kui koalitsioon peaks selle algatama, kas te usute, et EKRE fraktsioon tuleks kaasa sellega, et muuta seda korda?

Et teha see esinduskuludeks palga osaks?

Jah, võib-olla näiteks vähendada 30 protsendilt 20 protsendile?

Seda tuleb arutada. Me ei ole ausalt öeldes selles uues koosseisus selle teemani veel üldse jõudnud, ega seda rääkinud omavahel. Eks ta selles suhtes parem on, et mida vähem mingisuguseid probleeme sellega üles tekib, seda parem, sest see on ka üks asi, mis alati on riigikogu mainet alla kiskunud, kui neid kuluhüvitisi mittesihipäraselt kasutatakse nagu siin üks Keskerakonna härra kasutas lausa taksosõiduks.

Siin on ka ostetud iseenda raamatuid välja ja võiks ju öelda, et ka sellises koguses kütuse tankimine ühe korraga ei ole vast sihipärane kasutus.

Iseenda raamatutega on selline asi, et riigikogu liikmetel on ju kogu aeg erinevaid kohtumisi ja käivad erinevad külalised ja ekskursioonid ja sõidavad üle maa ka ringi ja komme ja tava ju on, et midagi viiakse ja antakse kingituseks. Selles suhtes ma suurt vahet ei näe, kas sa ostad kellegi teise raamatu või ostad sa enda raamatu ja kingid. Enda kirjutatud asi on ju ilusam. Seda enam, et ma olen ise ka mitu raamatut välja andnud, eks siis autor saab ju reeglina kümme eksemplari endale tasuta ja ülejäänud, kui sa tahad rohkem, siis sa pead neid ostma. Nii et selles suhtes raamat on alati suurepärane kingitus ja enda kirjutatud raamat on, ma arvan, veelgi ilusam. Seda ma hukka ei mõista.