Kas koalitsioonil on mingi seisukoht kuluhüvitiste kohta, vajavad need muutmist? Kas see häirib teid, kuidas neid praegu kasutatakse?

Loomulikult on kahetsusväärne, et uus riigikogu juhatus peab taas alustama selle, võib-olla kõige kuumema teemaga rahva jaoks, kuluhüvitistega. Me küll klaarime endise koosseisu liikmete käitumist nende kuluhüvitiste kasutamisel. Minu üks põhimõte on see, et me kindlasti ei tohi hakata tegema seadusi reitelmannide järgi nagu antud kaasust arvesse võttes. Sellisel juhul me ikkagi tekitame põhjendamatud piirangud, ma arvan, rohkem kui 90 protsendile riigikogu liikmetest, kes tegelikult kasutavad kuluhüvitisi korrektselt, nii nagu need on ette nähtud.

Ja teine põhjus on ikkagi selles, võib tunduda populistlik, et kaotame kuluhüvitised ära, aga ma arvan, et siin ühelt poolt on õiguspärane ootus ja teiselt poolt me peame ikkagi arvestama ka sellega, et väga palju inimesi on, kes käivad tegelikult kaugelt – Võrust, Valgast, Põlvast – ja need on arvestatavad lisakulud, millega nad on tegelikult ka arvestanud riigikokku kandideerides.

Aga selliste kaasuste puhul loomulikult on täna põhjust kindlasti seda teemat uuesti juhatuses arutada. Ma rääkisin riigikogu esimehega ja me kindlasti kavatseme selle teemaga tulla ka vanematekogusse, sest põhjust selleks on. Ja selle viimase kaasuse valguses loomulikult on üks selline lihtne lahend ja ma arvan, et me äkki sinnapoole ka liigume, et kehtestada vähemalt päevalimiit kütuse kasutamisele. Aga mõistagi, inimesed on ju leidlikud, sa võid ju mitu päeva järjest tankida ja võid ikka saada selle koguse kätte. Aga vähemalt mingisuguse sellise piirangu võiks peale panna.

Ja ennekõike, ma arvan, lõpuks on valija see, kes otsustab. Ja mingil põhjusel Urmas Reitelmann ka ei saanud riigikokku, võib-olla valija nägi seda ette. Mul on väga kahju, et sellised negatiivsed kaasused heidavad varju ka nendele, kes üsna kohusetundlikult ja korralikult nõudeid täidavad.

Kusjuures on räägitud ka seda, et võib-olla muuta see palgalisaks, võib-olla võtta maksud sealt maha. Loomulikult, ma arvan, et paljud riigikogu liikmed oleksid sellega päri, oleks sellevõrra lihtsam ja ei oleks nii palju ka teemasid. Aga selle miinuspool on see, et siis ei oleks avalikkusel üldse kontrolli selle raha kasutamise üle. Täna ikkagi avalikkusel, ajakirjandusel on kontrolli võimalus olemas.

Jah, see tähendab palju bürokraatiat ka riigikogu liikmete jaoks. Iga tšeki me peame esitama – ma tunnustan riigikogu kantseleid, raamatupidamist – ka ülekande kohta pead eraldi tšeki tegema, kulutuse kohta pead eraldi tšeki tegema. Tegelikult järelevalve iseenesest kantselei poolt on olemas ja see võimaldab ka avalikkusele ülevaadet. Eks see on valikute küsimus ja kindlasti me vanematekogus seda arutame.

Veelkord, mul on siiralt kahju, et sarnased käitumised heidavad varju ka nendele riigikogu liikmetele, kes kasutavad kuluhüvitisi korrektselt ja milleks need ette nähtud on.

Kas valitsusel on ka see kuidagi reguleeritud?

Valitsusel on natuke teistmoodi ehk see analoog, mille ülevõtmist on kaalutud ka riigikogus, et seal on esinduskulud 30 protsenti ja seal nad ühtegi tšekki esitama ei pea. Siis ei ole põhjust ka kuskil kellelgi n-ö ninna karata. See on üks selline võimalik variant. Aga autode kasutamisel on ka natuke erinevad režiimid, mis on riigikogu liikmetel ja mis on valitsuse liikmetel.

Aga minu kõige olulisem sõnum on see, et ma mõistan, et see diskrediteerib riigikogu, aga me oleksime väga valel teel, kui hakkame tegema seadusi reitelmannide järgi. See tähendaks põhjendamatuid piiranguid 90 kuni 95 protsendi riigikogu liikmete jaoks, mida nad ei ole tegelikult ära teeninud.