Kuni komandanditunnini on Kiievi tänavakohvikud rahvast täis. Esmaspäevaõhtuses suminas arutavad Eesti saatkonna töötajad ja valitsuse delegatsiooni liikmed möödunud päeva.

Rõõmsad tervitused Žõtomõri rongijaamas. Pikk vestlus Eesti peaministri ja tänase maailma ühe tähtsama presidendi vahel. Kohtumised Ukraina peaministri, siseministri ja kaitseministriga. Mantrana korratud mõte, et Ukraina peab selle sõja võitma.

Kallas rääkis Žõtomõri ülikooli tudengitele, kuidas ta viib välismaalasi riigikogu riigivanemate saali. "Ma näitan neile kuupäevi, millal need inimesed elasid. Nad kõik tapeti okupatsiooni alguses, ainult ühel õnnestus Rootsi põgeneda," selgitas Kallas. "Selle pärast ei tohi öelda, et las need okupeeritud territooriumid olla."  

Ukrainlasi ei pea Kallas veenma. Riigi president Volodõmõr Zelenski kordas kohtumise järel samuti, et Ukraina plaanib võita. Ja võidu mõõdupuu on vastase riigist väljalöömine. Küll aga ei nimetanud ta põgusa pressikonverentsi jooksul kordagi kevadist pealetungi.

Kui otsustav on kevadine pealetung? 

Jutt kevadisest vasturünnakust ei ringle omatahtsi. Andri Sõbihha, kes on Zelenski büroo asejuht, ütles hiljuti Financial Timesile antud intervjuus, et vigadeks ei ole ruumi. "Me oleme otsustavas hetkes," rääkis ta. "Me peame näitama edu."  

Moel või teisel on sarnast mõtet korranud paljud Ukraina kõrged poliitikud ja ametnikud. Veel valjemalt on see kõlanud tagasi Ukraina ja maailma ajakirjandusest. Loodud on foon, kõik on otsekui ootuses.

Eesti suursaadik Kaimo Kuusk viipab saatkonnahoones paar korrust kõrgemal asuva kabineti poole ja meenutab, kuidas ta sealt möödunud aasta 24. veebruaril ajakirjanikele kommentaare andis. "Ma mäletan tollest hetkest, et järgmised kolm tundi olid kriitilised. Siis oli järgmine päev või järgmine nädal kriitilised." Kuusk võtaks kõik-ühel-kaardil juttudelt hoogu maha.

"Vasturünnakud toimuvad lainetena, nad algasid eelmisel kevadel. See kommunikatsioon, mis siit ka tuleb, et järgmine rünnak on kriitiline, seda öeldakse ka selleks, et saada ja hoida liitlaste relvatuge," jätkas Kuusk.

Paar kuud tagasi, kui Venemaa täiemahulisest sissetungist möödus aasta, rääkis Zelenski pressikonverentsil, et tal on sõja võitmiseks kindel plaan. Selline, kus on kirjas kuupäevad, tarvilike üksuste suurused ja ja vajaminev relvaabi.

"Kui kõik hoiavad kinni oma sõnadest ja ajakavast, kui kõik teevad oma töö ära, siis on võit selle aasta jooksul võimalik," kinnitas Zelenski. Kas ja kuidas on ajakava või ukrainlaste ootusi täidetud, jäi pärast viimast Ramsteini kohtumist segaseks. Õigemini kõlas kajastustest välja, et palju on tehtud, kuid mitte piisavat.

"Kõik mis tuleb, tuleb päev liiga hilja," vahendas Kuusk sõnu, mida kuulis Kallas Ukraina kaitseministrilt Oleksi Reznikovilt. Samas on vabaduse nimel verd valav riik juba sõja algusest peale üsna otsekohene olnud. Nad tänavad siiralt saadud abi eest. "Ja siis ütlevad, et teil on veel seda ja toda ka," märkis suursaadik.

Kuusk: iga võit annab lootust

"Alati on vaja rohkem," rääkis Kallas, kelle sõnul Eestile siiski soovide nimekirja ei antud. "Ka ukrainlased teavad, et me oleme aidanud neid nii palju, kui vähegi võimalik ja nende palve oli eelkõige see, et kuna me oleme olnud väga tugevad eestkõnelejad, et me räägiksime liitlastega sellest, mis neil veel vaja on."  

Aga kui relvaabi ei ole nii suur kui loodetakse, kas siis pealetung maassekaevunud ja õhus selgelt tugevama vastase vastu on edukas? See sõltub tohutust hulgast asjadest ja on Ukraina plaane teadmata ennustamatu.

"Kui sa kahe oblasti asemel võtad pool oblastit tagasi, siis ka see on juba võit," märkis Kuusk, kelle sõnul ootab ukraina rahvas võitu kui sellist. "Mis tõesti tekitab kärsitust, on see, et viimane käegakatsutav võit tuli novembris, kui tagasi võeti Hersoni läänekallas. Iga võit annab lootust juurde ja seda on sõjas olevale riigile ikka vaja. Meile, eestlastele ka."

Hilja õhtul, kui pimendavate aknakatetega rong tagasi Poola poole loksus, rääkis peaminister Kallas, et väsimust tuntakse kõikjal. Ka Ukraina liitlaste seas. "Ja seal, kus ollakse Venemaast kaugemal, tundub, et teised mured käivad üle," tõdes Kallas, kelle sõnul tuleb Eestil selgitada teistele, mis selles sõjas mängus on. "Aga see läheb kogu aeg raskemaks," sõnas peaminister.

Kallas käis Butša tänavatel – seal samas, kus aasta eest vedelesid surnukehad. Toona mõjus see paljudele riikidele äratusena ja pani neid Ukrainat aitama. Kallas märkis, et igal järgmisel Venemaa  korraldatud õudusel, kuni peade mahalõikamiseni, on rahvusvahelisele kogukonnale üha väiksem mõju.

Kallas soovitas Ukrainal julgeolekugarantiide küsimisest loobuda  

Kallas on veendunud, et tulevikus on Ukrainal koht nii NATO-s kui Euroopa Liidus, sama usutakse Kiievis. Kuid hoopis keerulisem on küsimus, kuidas ja millal seatud sihini jõuda.  

Leedu rahvusringhääling kirjutas, et 11.–12. juulil peetava NATO tippkohtumise ajal on Vilniuse kohal lennukeelutsoon, paljud tänavad on blokeeritud ja osa haiglakohti hoitakse igaks juhuks tühjana. Korraldajate jaoks peab kõik olema detailitäpsusega paigas mitu kuud enne NATO tippkohtumist.

Samas selgub see, milles õnnestub Vilniuses kokku leppida tõenäoliselt viimasel hetkel enne kohtumist. Ukrainlased ootavad Vilniusest kahte asja – selget teerada NATO-ga liitumiseks ja julgeolekugarantiid.  

Eesti välisministeeriumi kantsler Jonatan Vseviov lubab, et Eesti teeb Ukraina toetuseks tööd, kuid märgib, et lõpuks tuleb paberile saada tekst, millega nõustuvad kõik 31 liikmesriiki. Kallase sõnul selgitas ta Zelenskile, missugustesse lõksudesse võib Ukraina oma soovidega astuda.

"Tema tahab julgeolekugarantiisid nii, nagu Soome ja Rootsi said need enne NATO-ga liitumist," rääkis Kallas. "Ma ütlesin, et vahe teie ning Soome ja Rootsi vahel on see, et teie olete sõjas ja nemad ei olnud. Niimoodi on garantiisid lihtne anda, aga keegi ei taha NATO-t sõtta viia."

Kallas rääkis Zelenskile, et Ukraina peaks hoidma fookust ühel eesmärgil – NATO liikmesusel. "Kui te ajate selle vee segasemaks, rääkides mingitest julgeolekugarantiidest, siis see võib olla kahe teraga mõõk. Ühelt poolt need, kes ei taha, et te saaks NATO liikmeks, ütlevad, et kuulge, nad ise ka ei pea seda tõsiseks ja räägivad mingitest julgeolekugarantiidest, justkui see oleks alternatiiv. Tegelikult ainus julgeolekugarantii, mis töötab, on NATO," jätkas Kallas.

Tema hinnangul tuleks arutelu hoida võimalikult lihtne. See aitaks maandada nende hirme, kes pelgavad, et Ukraina tõmbaks NATO sõtta. "Kui Ukraina ütleb, et jah, NATO liikmeks aga mitte siis, kui sõda käib, siis on see asi hästi plain and simpel (eesti keeles: selge ja lihtne). Ärge küsige rohkem mingeid julgeolekugarantiisid, sest neid on keeruline anda ja see töötab tegelikult teie vastu."  

Kahtlused eestlastelt kogutud raha saatuse asjus ärritasid presidenti

Rahvusvahelisele meediale pakkus Kallase Kiievi külastuse puhul enim huvi tema sõnum, et Ukraina Euroopa Liitu läbirääkimised võiks alata veel selle aasta jooksul. "Kohtumistel ütlesin ma, et teile ei tehta mitte mingit allahindlust, vastupidi, te peate tegema 110 protsenti sellest, mida teilt nõutakse," rääkis Kallas.

Vastuseks kinnitati Kallasele, et töö käib kõigi seitsme soovitusega, mille Ukraina sai Euroopa Komisjonilt möödunud aasta juunis. "Nad ise ütlesid, et kõige keerulisem on konstitutsioonikohtu kohtunike määramine," rääkis Kallas.

Vaidlused selle üle, kuidas peaks riigi kõige olulisemaid kohtunikke määrama, on Ukrainas kestnud juba aastaid. Eriti suure hoo said need sisse 2020. aastal kui konstitutsioonikohus tühistas olulise osa korruptsioonivastastest reformidest.

Nüüd on kohtunikukandidaatide hindamisse kaasatud rahvusvahelisi eksperte, teiste seas Eesti endine peaprokurör Lavly Perling. Kuid arutelud jätkuvad ning nende kese on põhimõtteline. Ehk mis rolli peaks konstitutsioonikohtu kujunemisel mängima parlament ja riigipea.

Seitsmest soovitusest enim kõlapinda on saanud aga üleskutse võidelda korruptsiooni vastu. Kiievis kinnitatakse, et ukrainlaste suhtumine on sõja käigus tundmatuseni muutunud ning riigi vara enda kõhu alla kogumist enam ei andestata.

Kui Eesti Ekspress rääkis president Zelenskile meie Slava Ukrainiga seotud skandaalist, ärritus president silmanähtavalt. Pressikonverentsil tekkis väikestviisi segadus, sest Zelenski sai aru, otsekui oleks asjasse segatud Lvivi tänased linnavõimud ja liitlasriikide antud abirahad. Kohe lasi ta oma nõunikel asja lähemalt uurida.  

Pärast, lõunasöögilauas rääkis Kallas Zelenskile, milles tegelikult asi. "Ma seletasin, et see on meil suur teema ja on kahtlus, et Eesti inimestelt kogutud annetusi pole tegelikult Ukraina heaks kasutatud. See häiris teda väga," rääkis Kallas hiljem rongis. Tema sõnul saavad ukrainlased väga hästi aru, kuidas mõjutab korruptsioon Ukraina kuvandit.

Hiljem küsis Ukraina presidendi meeskond Eesti Ekspressilt skandaalist loo kirjutanud ajakirjanike kontakti.