Kui Soome liitus NATO-ga, oli suhteliselt vähe juttu ühest Soome osast, nimelt Ahvenamaast. Või õigemini oli sellest juttu küll Soome meedias, kuid laiemalt ei tundunud küsimusi olevat.

Iseenesest on tegemist huvitava nähtusega. Ahvenamaal on demilitariseeritud staatus ning saarele ei tohi ehitada ka sõjalisi kaitserajatisi. Ehk nüüd on meil tegemist demilitariseeritud osaga NATO-st. Kuigi ka Norrale kuuluvad Teravmäed on ju demilitariseeritud. Ahvenamaa asub aga mitte kuskil arktilistes vetes, vaid kohe siinsamas Balti meres, Soome ning Rootsi vahel…

Demilitariseeritus on üks asi, kuid saarel on ka Venemaa konsulaat, mis peaks lepingu kohaselt jälgima demilitariseeritusest kinni pidamist. Seal oli omal ajal osakond ohvitseride jaoks, kelle ülesanne olnuks Nõukogude sõjalisel saabumisel võtta üle saabuvate üksuste juhtimine. Seda osakonda seal enam ei olevat, ent endiselt on Venemaal ametlik õigus hoida konsulaadis luureohvitsere. Ehk siis selline väike ussipesa NATO sees.

Aga vaatame korraks Ahvenamaa või Ǻlandi neutraalsuse tekkelugu. Kuni Soome oli osa Rootsi kuningriigist, oli kõik lihtne – Ahvenamaa oli üks osa samast riigist. Kui aga Rootsi oli sunnitud loovutama Soome Venemaale, sai Ahvenamaast aastal 1809 osa Soome suurvürstiriigist. See ei olnud küll iseseisev riik, vaid Vene tsaaririigi autonoomne osa.

Järgmine ajalootähis on aastast 1856. Lõppes Krimmi sõda, Venemaa sai lüüa ja rahulepingus nõudsid britid Venemaalt, et Ahvenamaale ei tohi ehitada kaitserajatisi. Sisuliselt oligi see saaristu demilitariseerituse algus. Brittide huvi oli ilmselt laevaliikluse, eeskätt Briti laevaliikluse turvalisuse tagamine Balti merel. Ahvenamaa paikneb lihtsalt kohas, kust on hea rünnata Balti merel kulgevaid laevu, rääkimata Rootsi ranniku ja Botnia ehk Põhjalahe kontrollimisest.

Kui Soome 1917. aastal iseseisvaks sai, nõudsid Ahvenamaa esindajad maakonna liitmist Rootsiga, oli ju põhiosa elanikest rootsikeelne. Soome polnud nõus ja parlament püüdis küsimust lahendada Ahvenamaa omavalitsuse seadusega aastal 1920. Sellega ei olnud aga nõus ahvenamaalased.

Vaidlus suunati äsja loodud Rahvasteliitu, et sealt tark lahendus tuleks. 1921 otsustas Rahvasteliit anda Ahvenamaa Soome suveräniteedi alla, kuid tingimusel, et Soome tagab elanike rootsikeelse kultuuri, kohalike tavade ja omavalitsuskorra säilimise. Lisaks otsustati allkirjastada mitmepoolne leping Ahvenamaa demilitariseerimise ja neutraliteedi kohta.

Allkirja andsid lisaks Soomele ja Rootsile ka Saksamaa, Taani, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia, Eesti, Läti ja Poola.

Nõukogude Venemaad allkirjastajate seas ei olnud. Ehk Moskva ei olnud ega ole selle lepingu osaline. Küll aga sundis Nõukogude Venemaa Talvesõja lõpus 1940 Soomet allkirjastama kahepoolse Ahvenamaa lepingu, millega Nõukogude Liit sai õiguse demilitariseerituse püsikontrolliks kohapeal. Sealt siis ka Nõukogude konsulaadi teke Ahvenamaal. Ja see lepe on tänini justkui jõus.

Ahvenamaa demilitariseerimine oli märgitud ka 1947. aasta Pariisi rahulepingus. Nõukogude Liidu lagunedes küll teatati, et Pariisi lepingu sõjalised pügalad enam Soomet ei puuduta.

Kui Soome NATO-ga liitumise kõnelusi pidas, siis kindlasti käidi neis ka Ahvenamaa teema läbi. Kõigi eelduste kohaselt jõuti järeldusele, et kaitsekoostööd see ei sega. Ahvenamaalastel on nimelt väga tugev oma identiteet, sealsed noorukid ei pea läbima kaitseväeteenistust, kuigi võivad seda vabatahtlikult teha, ja nii edasi. Sisepoliitiliselt oleks maakonna staatuse muutmine seega Soomele ebamugav. Ahvenamaa maakonnanõunik Veronica Thörnroos möönabki, et Vene konsulaadi olemasolu saarel on kummaline, kuid märgib kohe, et tegemist ikkagi rahvusvahelise lepingu järgimisega.

Soomes käivitati aprilli alguses rahvaalgatus Venemaa konsulaadi sulgemiseks Ahvenamaal. Seaduse järgi suundub see parlamenti juhul, kui kogub poole aastaga 50 000 toetusallkirja. Kui viimati netis vaatasin, oli allkirju üle 30 tuhande. Venemaa jõudis seda juba kommenteerida, meenutades, et Soome on lubanud täita oma rahvusvahelisi õiguslikke kohustusi nii Ahvenamaa kui ka sealse konsulaadi osas. Noh, paras meenutus riigilt, mis ei hooli ei rahvusvahelisest õigusest ega lepingutest ning mis peab agressioonisõda naaberriigi vastu.

Soomes käiva arutelu põhjal võib eristada mitut seisukohta. Ühed arvavad, et tegemist ikkagi rahvusvaheliste lepetega ja neid tuleb järgida. Ning et Ahvenamaa demilitariseerituse lõpetamine annaks Venemaale täiendava põhjuse süüdistada NATO-t enese suunas roomamises. Teised soovitavad jagada teema kaheks ja tegeleda hakatuseks konsulaadiga ning see lihtsalt kinni panna.

Kolmandad meenutavad, et võimaliku konflikti korral on Ahvenamaal sõjaliselt kaalukas koht nii Soome mereteede kui ka sealtkandist läbi minevate sidekaablite kaitsmisel, teisiti öeldes ka ründamisel. Samuti võiks mõni 1921. aasta lepingu liikmesriik, näiteks Eesti, pakkuda teistele selle kehtivuse lõpetamist.

Praegu lööb aruteludes puhuti välja tavapärane kartus, et mine tea, mis Moskvas mõeldakse ja öeldakse, äkki provotseerime venelasi asjatult, kuid eks teema on ikkagi soomlaste otsustada ja mina ei hakka siitpoolt lahte neid õpetama. NATO igatahes on olukorda aktsepteerinud ja koos suudavad Soome ja Rootsi ka praeguse seisu jätkudes selle kandi turvalisuse tagada.

Lõpetuseks tasub meenutada neid sidekaableid, mis Ahvenamaa vetest läbi kulgevad. Ja siis neid hiljutisi sõnumeid Venemaa tegevusest igasuguse allveetaristu kaardistamisel muuhulgas ka Balti meres. Ja tagatipuks tasub lugeda Soome kirjaniku Ilkka Remesi põnevusromaani "Kremlin nyrkki" ehk "Kremli rusikas", kus Ahvenamaa ja ka sealne Vene konsulaat tähtsas rollis. Remesil on kalduvus näha ette väga realistlikke olukordi.

Viited lugemishuvilistele

• Venäjän Ahvenanmaan konsulaatti on aika sulkea | Verkkouutiset
• Oikeustieteilijät hämmästelevät keskustelua demilitarisoinnin purkamisesta: "Suomi pelaisi Venäjän pussiin" - Politiikka | HS.fi
• Usu: Suomalaiset haluavat luopua Ahvenanmaan demilitarisoinnista (iltalehti.fi)
• The military wing of the coalition wants to stop the demilitarization of Åland (naapuriseura.fi)
• Ahvenanmaan asema nousi keskusteluun, nyt puhuu kokoomusjohto – Häkkänen: "En tällä hetkellä näe mitään sellaista, että tämä asia olisi jotenkin akuuttina pöydällä" | Demokraatti.fi
• Nato-jäsenyys haastaa Ahvenanmaan nykyaseman - Ruotuväki (ruotuvaki.fi)
• Jarno Limnell HS:lle: Ahvenanmaan demilitarisointi ei ole nykyaikaa | Verkkouutiset
• Oolannin sota-ajan riskit nousivat puolustuskeskusteluun – ahvenanmaalaisille aseiden ja sotilaiden poissaolo saarilta on myös identiteettikysymys | Kaleva
• Mitä nyt, Ahvenanmaa? 4 asiaa, joita Nato-Suomen pitää pohtia - Politiikka - Ilta-Sanomat (is.fi)
• Ahvenanmaan erityisasema - Ulkoministeriö (um.fi)
• Entiset puolus­tus­mi­nis­terit tyrmäävät Ahvenanmaan remi­li­ta­ri­saation – "Ryhdymme nostamaan esiin mörköjä", sanoo Elisabeth Rehn (yle.fi)
• Pekka Toveri: Ahvenanmaan demilitarisointi pitää purkaa | Verkkouutiset
• Ex-suurlähettiläs: Venäjän valvontaoikeus Ahvenanmaalla syytä lopettaa – "turvariski koko liittokunnalle" | Verkkouutiset
• Venäjän valvontaoikeus Ahvenanmaalla ei ole tätä päivää | Verkkouutiset