Laidinen ütles "Ringvaates", et Slava Ukraini rahaskandaali tõttu on Eesti inimeste annetused peaagu nulli kukkunud. Tema sõnul on samasuguseid ja suuremaidki skandaale ka välismaiste organisatsioonidega.

"Suure sõja mõistes väike skandaal võib mõjutada väga palju, terve selle sõja kulgu. Sest Eesti on andnud suure panuse nii rahaliselt kui ka selle energia ja jõuga, mis on tehtud. Kui see praegu lõpeb, siis see on väga suur kaotus Ukrainale," rääkis ta.

Laidineni hinnangul on Ukraina abistamine kindlam pigem väiksemate kui suuremate organisatsioonide kaudu

"Ma julgeks öelda, et lihtsuses peitub võlu. Väiksematel organisatsioonidel, kes teevad oma asju palju väiksemalt, on raamatupidamine palju lihtsam, neil pole suurorganisatsiooni mõõtmeid, nende tausta kontrollides kindlasti näeb, et nad on pühendanud sinna maksimaalselt enda aega ja raha ja kindlasti pole need summad sellised, mida on vääriti kasutatud, võrreldes sellega, mis abi nad on pakkunud," selgitas ta.

Täiemahulise sõja jooksul 13 korda Ukrainas käinud Laidinen tõdes, et korruptsioon on Ukraina kultuuri tugevalt juurdunud ning oma igal reisil sinna on tal tulnud sellega ka kokku puutuda.

"See algab juba piiripunktist pihta. Piiripunktis on suured sildid, et kui piirivalvur küsib sinult raha ja asju, siis ära paku. Küsitakse ikka. Vihjatakse – venitatakse paberitega, lastakse sul oodata, natuke tegeleb sinuga, natuke ei tegele, laseb natuke enda järel joosta, sa ootad, väsid ära ja siis ta hakkab pakkuma, et mis sul siin autos on, äkki jääb midagi üle. Minult on konkreetselt küsitud akupanku, et anna need, siis me pabereid üldse ei vormista ja sa sõidad üle," kirjeldas Laidinen, kelle sõnul ajab selline asjaajamine vihaseks.

"Neid kordi on olnud mitmeid, kui olen seal karjunud. Ma ise tunnen südames, et olen neile appi läinud, aga minu ees lastakse inimesi sisse, kes on nõus maksma paarkümmend eurot, et paberid saaks rutem täidetud, aga ma ei ole nõus seda tegema ja pean kauem seal ootama. Seda on olnud."

Laidinen rääkis, et Ukrainas on kõigis riigiinstitutsioonides tavapärane praktika ka sõja ajal, et kõrgemad ametnikud ja komandörid müüvad annetusena saadud kauba maha näiteks mõnele üksusele, kellel on seda kaupa samuti vaja.

"Sellepärast mina olengi kohapeal, kui annan oma asjad üle, ja kuu hiljem veendun, et need asjad on alles, hävitatud või siiani kasutuses. Ma olen palju pidanud ka komandöridest mööda annetama ehk otse rindele meestele. Näiteks autosid. Osa autosid on siiani minu ja mu sõprade nimel, mida me ei olegi saanud Ukraina sõjaväe registrisse sellepärast, et kui sinna paneme, siis see auto kaob ära lihtsalt. Näiteks kui mina annetan konkreetselt meedikutele, siis nemad annavad selle mõnele rünnakrühmale, kes võib-olla vajab ka autot. Aga minu sihtgrupp on meedikud. /.../ Kahjuks Ukraina sõjaväes meditsiin pole väga väärtustatud, meedikud on täiesti teisejärgulised inimesed seal," selgitas vabatahtlik.

Ta tunnistas, et kuigi korruptsiooni vastu tekib viha, siis jätkab ta oma tegevust nende inimeste tänulikkuse nimel, kes tema kaudu abi kätte saavad.

Laidineni sõnul Ukrainas siiski ka võideldakse korruptsiooniga ning edusamme on näha. Laidinen selgitas, et näiteks Kiievis tegutsev jurist, kes ka teda rahaliselt aitab annetuste tegemisel, on ainuüksi käesoleval aastal aidanud saavutada kümme kohtuvõitu piirivalvurite üle. Lisaks kohalikele toetavad Ukrainas korruptsiooni väljajuurimist Laidineni sõnul ka välismaised organisatsioonid.