Pressikonverentsil tänas president Zelenski Kallast ja kogu Eestit toetuse eest ning ütles, et Ukraina hindab väga igat Eesti relvasaadetist, aga eriti 122 ja 155 mm haubitsaid. Samuti tänas Zelenski Kallast ja Eestit initsiatiivi eest saata Ukrainale miljon mürsku ning Ukraina sõdurite ravimise eest Eestis.

"Eesti võib olla kindel, et Ukraina võit selles sõjas saab olema Euroopa ja Eesti jaoks julgeolekugarantii. Pärast meie võitu ei suuda Vene revanšism enam Euroopa elusid hävitada," ütles Zelenski.

Zelenski autasustas Kallast vürst Jaroslav Targa nimelise ordeniga.

Kaja Kallas märkis, et tegemist on esimese välisvisiidiga Eesti uue valitsuse juhina. "Tulin siia kindla sõnumiga, et me usume Ukraina võitu ja usume Ukrainasse, mis on jõukas liberaalne demokraatia ja vaba turumajandus, mis kuulub Euro-Atlandi perekonda," ütles Kallas kohtumise järel toimunud pressikonverentsil. "Oleme jätkuvalt pühendunud sellele, et aidata Ukrainal võita oma vabadusvõitlus," lisas ta.

Kallas avaldas lootust, et tema uue valitsuse üks esimesi otsuseid saata Ukrainale hädavajalikku suurtükilaskemoona inspireerib ka teisi Euroopa Liidu riike viima kiiresti ellu Eesti ettepanekul loodud Euroopa Liidu algatust hankida Ukrainale miljon suurtükimürsku. "Nagu president Zelenski on öelnud, peab vabadus olema paremini relvastatud kui türannia. See on meie ühine moto. Seetõttu on abi fookuses relvad, laskemoon ja väljaõpe – neid kõiki peab olema piisavalt, et Ukraina sõja võidaks," rõhutas Kallas. 

Kohtumise järel allkirjastatud ühisdeklaratsioonis rõhutavad Kaja Kallas ja Volodõmõr Zelenski, et tugev, iseseisev ja jõukas Ukraina on EL-i ja NATO liikmena Euroopa julgeoleku jaoks hädavajalik.

Zelenski rõhutas, et Ukraina soovib selget teekava, et liituda EL-i ja NATO-ga.

"Me arutasime enda ootusi NATO Vilniuse tippkohtumisele. See on hetk, mil alliansil tuleb teha ambitsioonikaid otsuseid. Euroopa julgeolek saab toetuda ainult selgetele ja arusaadavatele suhetele alliansi idatiival. Meil on vaja positiivset poliitilist otsust seoses Ukraina NATO-liikmesusega," ütles Zelenski.

Tema sõnul soovib Ukraina NATO-lt kinnitust, et selle liikmed tagavad pikaajaliselt Ukraina julgeoleku.

"Teie võitlus, teie kaotused ja ohverdused on teinud selle kristallselgeks – tee püsiva rahuni on Euroopa julgeoleku hallide alade kaotamine. NATO ja EL-i laienemine on suurendanud stabiilsust – minu oma riik on selle elav näide. Seega on rahu jaoks Euroopas vaja Ukrainat EL-is ja NATO-s," lausus Kallas.

Ta lisas, et sooviks näha, et Ukraina saab aasta lõpuks alustada liitumisläbirääkimisi Euroopa Liiduga, kui kõik vajalikud tingimused on täidetud. 

Visiit algas Žõtomõris

Kallas tänas Zelenskõid kutse eest alustada visiiti just Žõtomõris. "Žõtomõr on piirkond, mille ülesehitamiseks on Eesti otsustanud oma õla alla panna. Olime esimesed, kes seda tegid. See on väga selge praktiline kinnitus meie usust Ukrainasse ja Ukraina võitu. Ülesehitus ei ole midagi, millega hakata tegelema tulevikus. Me peame aitama Ukrainat juba praegu tuleviku ehitamisel," ütles Kallas.

Peaminister tõi näiteks Ovrutši lasteaia, mille ehitamise esimene etapp valmib 1. juuniks. "Mul on hea meel täna teatada, et ehitame ka teise osa, mis tagab lasteaiakohad veel 80 lapsele," sõnas Kallas. Lisaks toetab Eesti Malõnis asuva silla rekonstrueerimist ja osaleb koos Olena Zelenska fondiga lastekodude rajamises. Peaministri sõnul on kõik Eesti projektid ehitatud nii, et partnerid saaksid sama mudelit hõlpsasti kasutada ka mujal Ukrainas.

"Ülesehitus koos ELiga lõimumise ja reformidega saab anda Ukraina majandusele olulise tõuke. Ukrainal on potentsiaal saada tulevikus üheks Euroopa edukaimaks majanduseks," toonitas Kallas. 

Hiljem kohtusid Kaja Kallas ja Volodõmõr Zelenskõi Žõtomõri Riikliku Polütehnilise Ülikooli tudengitega, kellega räägiti demokraatiast, vastupanust agressioonile ja eurointegratsioonist. Visiidi teises pooles kohtub Kallas Ukraina peaminister Denõs Smõhali ja kaitseminister Oleksi Reznikoviga ning saab siseminister Ihor Klimenkolt ülevaate Venemaa sooritatud sõjakuritegude uurimisest. 

Kallas: soovime teada võitlusväljalt saadud kogemusi

Kallas ütles enne Zelenskiga kohtumist ERR-ile, et väga oluline on rääkida agressioonikuritegude eest vastutusele võtmisest ja mitte üle tähtsustada Ukraina uut pealetungi. "Kui Venemaa ei ole kuidagi tagasi löödud ega vastutusele võetud nende kuritegude eest, mis nad on toime pannud, siis on kindlasti ainult paus ja kõik läheb edasi. Me tahame seda tsüklit katkestada ja seetõttu minu meelest seda ühte pealetungi ei tohiks üle tähtsustada," rääkis Kallas.

"Teine asi on Euroopa Liiduga liitumine. Et nad võtaksid väga tõsiselt neid seitset punkti, mis neile on antud. Neile ei tehta mingit allahindlust ja kõik jälgivad väga  täpselt, et nad kõiki neid asju täidaksid," lisas ta.

Kolmandana tõstis Kallas esile NATO perspektiivi. "Meil tuleb NATO tippkohtumine ja me ei saa teha nägu, et nende taotlust liituda ei eksisteeri. Aga et mis see perspektiiv ikkagi on... Eks me ootame ka seda, et me saaksime informatsiooni. Ja kuidas me saaksime aidata ja tuge teha, milliste liitlastega peaks rääkima ja millises võtmes peaks rääkima. Selle jaoks, et see pilt oleks selge ja me saaksime aidata, siis me peaksime teadma, millised signaalid neile on tulnud," rääkis Kallas.

"Veel, mida me ukrainlastelt soovime, on see, et nad väga aktiivselt meie kaitseväega jagaksid oma võitlusväljalt saadud kogemusi. See on vajalik selleks, et me saaksime omi ettevalmistusi teha," ütles Kallas veel.

Kallas külastas Butšat

Peaminister Kaja Kallas käis koos Ukraina siseministri Ihor Klõmenkoga Butša linnas massihaual ja sai ülevaate Venemaa kuritegude uurimisest.

"See koht murrab südame. Butša õudused paljastasid kogu maailmale Vene okupatsiooni olemuse, mida eestlased ja teised meie piirkonna riigid enda ajaloost hästi mäletavad. Need julmused ei piirdu kaugelt ainult Butšaga. Venemaa juhtkond tuleb võtta vastutusele agressioonikuriteo, genotsiidi ja inimsusevastaste kuritegude eest. Mõrvu, vägistamisi ja küüditamisi tuleb näha Venemaa režiimi vahenditena Ukraina rahva vastu suunatud kuritegelikus poliitikas," ütles Kallas. 

Klõmenko tutvustas Kallasele uurimise käiku ja arutati sõjakurjategijate vastutusele võtmist. Kallase sõnul on selles töös jõutud juba kaugele. "Siit ei ole tagasiteed. Aasta tagasi ei usutud, et Putinile väljastatakse Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus. Veel pool aastat tagasi polnud enamik valmis agressioonikuritegude eritribunali ideed avalikult toetama. Nüüd arutame seda valitsusjuhtide tasandil ja töötame õiguslikke üksikasjade kallal," ütles peaminister.

Kallas külastas ka Borodjanka alevit Kiievi lähedal, mida Vene väed pommitasid täiemahulise sõja esimestel nädalatel.

Teisipäeval sõidab Kaja Kallas ametlikule visiidile Poola pealinna Varssavisse, teatas Poola meedia.