Soomes sündis eelmisel aastal 44 951 last, neist 38 179 (85 protsenti) sündis peredesse, kus kõneldakse Soome riigikeeli ehk soome- või rootsikeelsetele vanematele, teatas Soome statistikaamet. Sündimus langes siiski samas tempos ka võõrkeelsetes peredes.

Keskmiselt oli Soomes ühel naisel 2022. aastal 1,32 last, samas kui aasta varem oli see näitaja 1,46 ning 2010. aastal isegi 1,87, selgub riigi statistikaameti avaldatud andmetest, mida vahendas portaal EurActiv.com.

Sündimuse languse põhjused on sotsiaalsed ja kultuurilised, näiteks see, et enamik paare ei soovigi rohkem kui ühte last. See selgub ka statistikast: kui 2018. aastal oli sündinud lastest pere esimesi lapsi 41 protsenti, siis eelmisel aastal oli nende osakaal kasvanud 43 protsendile. Suurem sündide langus oli just pere teiste ja kolmandate laste arvestuses.

Nüüdseks on ligi pooled (49 protsenti) lastest sündinud väljaspool ametlikku abielu. 1980ndatel oli ametlikult registreerimata paaride lapsi kõigist sündidest 13 protsenti, 1990ndatel aga kasvas see juba 39 protsendini.

Pisut kasvas nende laste arv, kes sündisid eakamatel lapsevanematel (45-49-aastastel) – selles vanusegrupi paaridel sündis varasema aastaga võrreldes 185 last enam.

Sündimuse langus mõjutab tõenäoliselt ka praegu käivaid kõnelusi uue valitsuskoalitsiooni moodustamiseks, kuna tulevased valitsused peavad hakkama tegelema sündimuse langusest tingitud probleemidega nagu tervishoid, pensionäride osakaalu kasv, immigratsioon ja hariduse korraldus.

Nii näiteks prognoosis Nordea panga ökonomist Juho Kostiainen, et 2030. aastaks väheneb kooliealiste laste arv viiendiku võrra.