Hiljuti kirjutasid USA ärimehed ja umbes 1000 teadlast kirjutasid hiljuti alla kirjale, milles kutsuvad üles tehisintellekti arendamise peatamisele pooleks aastaks. Üks allakirjutanutest on ka tehnoloogiakommentaaride autor, spordibioloogia professor Kristjan Port.

Port selgitas "UV faktoris", et mõtleb pidevalt sel teemal kaasa ning tundis kohustust selle üle n-ö hääletada. Samas ei usu ta, et tehisintellekti arendamine tõepoolest pausile pannakse.

"See ei ole sellepärast, et ma arvestaksin, et kui ma ütlen, et peame pool aastat pausi, siis seda pausi suudetakse pidada. Seda ei suudeta pidada, sest see on äri, mis töötab kasumipõhiselt. Aga meil kõigil on mingi kohustus hääletada. Mina võtsin seda teatud mõttes nagu hääletamisena, sellise läbimõeldud argumendina annan oma hääle selle poolt, et me peaksime natukene mõtlema. On selge, et ei pane arengule kätt ette, aga ei peaks olema selline tormamine," rääkis ta.

Pordi hinnangul on tehisintellektil kaks poolt - hea ja halb. Head tuleks kiirendada, halba pidurdada, kuid et sellest aru saada, on veidi aega vaja. "Inimestena me oleme natuke aeglased ja näiteks seadusandlus, millele selles kirjas ka osutatakse, ei ole absoluutselt järele jõudnud," tõi ta näite.

Ka IT-visionääri Linnar Viigi hinnangul on üks probleem tehisintellekti puhul selle regulatiivne raamistik.

"Olgem ausad, me oleme igal viisil tehisintellekti regulatiivse ruumi loomisest ammu maas. See üleskutse, mis ka Kristjan Pordi allkirja sai, oli tegelikult hädakarje või appikutse, et palun, kas me suudaksime korporatiivsel tasandil äkki mingisugused kriitilised, moraalsed väärtused kokku leppida, sest me saame aru, et valitsused ei suuda seda. Kurb kuulda, aga valitsused ei suuda seda ja tegelikult kurb kuulda ka seda, et tõenäoliselt ettevõtted ei lähtu oma huvides mitte sellest, mis on kõige olulisemad moraali, eetika, väärtusruumi aspektid, vaid kas nende investeering toodab kasumit," rääkis Viik.

Viik ütles, et uued tehnoloogiad on üha vähem valitsuste kontrollitavad ning valitsuste esimene hoiak on nende ära keelamine. Viik märkis, et Euroopa Liit on loomas tehisintellekti regulatiivset raami, kuid selle jõustumiseni läheb veel mitu aastat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi digiarengu asekantsler Luukas Kristjan Ilves tõdes, et pisut sörgitakse tehisintellekti õigusruumi loomisel selle arengul taga. "Aga ütleks, et see on isegi hea, sest ühelt poolt on riskid, aga kui me ülereguleerime, siis kasu me ka ei saa," märkis ta.

Ilves ütles, et tegelikult on juba olemas palju regulatsioone, mis ka tehisintellekti puudutavad. "Sealjuures andmekaitse küsimused, autoriõiguste küsimused, kellele kuulub see tehisintellekt, kuidas mõjutab selle tehisintellekti kuuluvust see, kelle andmete peal see kõik on treenitud, rääkimata asjadest nagu konkurentsiõigus," loetles ta.

"Aga kui me tahame seda mõistlikult reguleerida, siis me peame aru saama, kuidas see toimub. Mida näitavad ka varasemad tehnoloogiarevolutsioonid - regulatsiooni loomisega tulevad toime need, kes seda tehnoloogiat ise rakendavad," lisas ta.

Ilvese sõnul ei peaks mõtlema ainult sellele, milline on ideaalne regulatiivraamistik, vaid Eesti võiks selle uue tehnoloogiarevolutsiooni juures olla piisavalt palju, et kui lõpuks regulatsiooniküsimusteni jõutakse, siis oskaks seda ka teha.

Viigi sõnul on üks suuremaid ohte tehisintellekti juures aga selle tehnoloogilise võimekuse üha kiirem kontsentreeritus.

"See ei ole midagi sellist, millest me saaksime rääkida, et meil Eestis on üks tehisintellekti võimekus olemas, mis suudab maailmatasemel midagi teha. See kontsentratsioon on sisuliselt avalikult teadaolevalt kahe suure eraettevõtte kontrolli all, need on mõlemad USA eraettevõtted. Me ei tea, kas veel on mõned, aga eeldatavasti on riiklikku võimekust olemas Hiina Rahvavabariigil sedalaadi võimekuse realiseerimiseks. Aga see on üks kõige suuremaid probleeme, et tehnoloogia, mis peaks olema kõigile kättesaadav ja kõikidele läbipaistev oma sisult ja võimaldama tegelikult ka Eesti ettevõtjatel või riigiasutustel, Eesti üliõpilastel, teadlastel kaasas olla, on tegelikult suletud tehnoloogia ja ta on üdini kontsentreerunud. See on kindlasti üks aspekt," selgitas ta.

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika keskuse juht professor Maarja Kruusmaa sõnul on inimesed hakanud järsku aru saama, et tehisintellekt on kriitiline ressurss nagu mõned tähtsad maavarad.

"Mulle tundub, et inimesed on nagu äkki aru saanud, et arvutusvõimsus on kriitiline ressurss ja see on koondunud väga väheste tegijate kätte, kas need on mõned riigid ja suurettevõtted. Et see on samasugune kriitiline ressurss nagu näiteks haruldased muldmetallid või midagi sellist, et need, kes neid omavad, neil on võim ja neid, kel seda võimu on, on väga vähe," sõnas ta.