Oluline neljapäeval, 27. aprillil kell 22.10:

- Ukraina on saanud lääne liitlastelt kokku üheksa uue brigaadi jagu lahingumasinaid, vahendas AFP;

- 14 000 Ukraina sõjaväelast on saanud Suurbritannias väljaõppe ja suundunud seejärel rindejoonele, ütles Briti poliitik;

- Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov: ootused Ukraina vastupealetungile on kohati liiga suured, kuid sellega ei saa võidelda;

- Põhja-Poolast leiti venekeelse tekstiga raketi jäänused;

- Melitopolis rünnati isetehtud lõhkekehaga kohalikku kollaboranti;

- Briti luure: Venemaa rajas Zaporižžja tuumajaama katusele tulepositsioonid;

- Ukraina peastaap: kõige ägedamad lahingud on Bahmutis ja Marjinkas;

- Ukraina lõunaringkond: Hersoni pihta tulistati Kh-31 rakett ja kolm KAB pommi;

- Venemaa rünnakutes Mõkolajivile ja Hersonile hukkus tsiviilisikuid, Hersonis sai veel kolm inimest viga ja Mõkolajivis 23 inimest ;

- USA Euroopa NATO vägede ülem: suur enamus Ukrainale vastupealetungiks lubatud sõjatehnikast on kohal;

- Ukraina ja Itaalia kaaluvad ühiselt droonivastaste seadmete tootmist;

- Zelenski: Ukraina on kokku tagasi saanud 2279 sõjavangi;

- ISW: Ukraina vastupealetungi ootus tekitab Venemaal ärevust;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 510 sõdurit ja 21 drooni;

- Venemaa on oma kaitset tugevdanud 800 kilomeetrisel rindelõigul;

- Euroopa Nõukogu: sunniviisiline laste väljasaatmine Ukrainast on genotsiid.

Stoltenberg: pea kõik lubatud lahingumasinad on Ukrainasse tarnitud

NATO liitlased on tarninud Ukrainasse pea kõik lubatud lahingumasinad, ütles alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.

"Üle 98 protsendi lahingumasinastest, mis Ukrainale on lubatud, on sinna tarnitud," ütles Stoltenberg pressikonverentsil ja lisas, et nüüd on riigil olemas sõjaline võimekus territooriumi tagasi võtmiseks.

AFP andmetel on Ukraina saanud liitlastelt kokku 1550 soomusmasinat ja 230 tanki. Seda on kokku üheksa uue brigaadi jagu.

NATO liikmesriigid on andnud Ukrainale õhutõrjesüsteeme ja suurtükke. Poola ja Tšehhi on andnud Nõukogude Liidus ehitatud MiG-29 lennukeid.

Lisaks on tuhanded Ukraina sõdurid saanud lääne liitlastelt väljaõppe.

Stoltenberg ütles, et juulis Vilniuses toimuval NATO tippkohtumisel pannakse paika mitmeaastane programm Ukraina toetamiseks.

Suurbritannias on väljaõppe saanud 14 000 Ukraina sõdurit

Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse on 14 000 Ukraina sõjaväelast saanud Suurbritannias väljaõppe ja suundunud seejärel rindejoonele, ütles Briti parlamendi kaitseala asekantsler Andrew Murrison neljapäeval.

Murrison ütles ka, et Ühendkuningriik toetab Ukrainat nii kaua kui vaja ja panustab käesoleval aastal Ukraina sõjaliseks abistamiseks 2,3 miljardit naela (2,6 miljardit eurot).

Reznikov: ootused Ukraina vastupealetungile on kohati liiga suured

Ukraina kaitseminister Oleksi Reznikov kinnitas RBK-Ukrainale intervjuus, et ootused Ukraina kevadisele suurpealetungile on kohati liiga suured. Reznikov samas ütles, et peale eelmisi Ukraina vägede võite Maosaarel, Kiievi, Tšernihhivi, Sumõ, Harkivi ja Hersoni oblastis on järgmise võidu ootus normaalne. Reznikov meenutas, et sõja alguses loodeti vaid osa Ukraina allesjäämist ning praegust inimeste ühiskondlikku ootust ei saa muuta.

Ukrainska Pravda meenutas, et Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba ütles märtsi lõpus, et Ukraina peab seisma vastu "otsustava lahingu" narratiivile seoses kevadise vastupealetungiga. Kuleba ütles tollal, et kui vastupealetung ei ole edukas, siis tugevneb lääneriikides nende positsioon, kes tahavad Ukrainat kompromissile sundida.

Põhja-Poolast leiti venekeelse tekstiga raketi jäänused

Poolast Zamośći linna lähistelt leiti sõjaline objekt, mis Poola meedia teatel on rakett, kus on peal venekeelne tekst. Lähemalt ERR-i uudistes.

Melitopolis rünnati isetehtud lõhkekehaga kohalikku kollaboranti

Melitopoli legitiimse linnapea Ivan Fedorovi sõnul toimus Melitopolis varahommikul plahvatus Herojiv Ukraini tänaval. Teadaolevalt elas plahvatuse toimumise kohas kohaliku politsejõu üks juhtidest. Fedorovi sõnul sattus see isik haiglasse. Kohalike okupatsioonivõimude teatel plahvatas isetehtud lõhkeaine, vahendas Ukrainska Pravda.  

Briti luure: Venemaa rajas Zaporižžja tuumajaama katusele tulepositsioonid

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile, et 2023. aasta märtsiks on Vene võimud rajanud Zaporižžja tuumajaama kuue reakori hoone katusele tulepositsioonid. Vene väed vallutasid Zaporižžja tuumajaama 2022. aasta märtsis, kuid hiljutine tulepositsioonide rajamine on esimene kord kui reaktorihooned on integreeritud Vene taktikalisse sõjaplaneerimisse. Venemaa rajas need positsioonid tõenäoliselt oodates Ukraina vastupealetungi.

Suurbritanna kaitseministeerium hoiatab, et Zaporižžja tuumajaama ümbruses toimuvad lahingud, siis võib see tuumajaama ohutussüsteeme kahjustada. Samas ei pea britid otsest katastroofilist kahju reaktoritele endile tõenäoliseks, kuna need on tugevalt kindlustatud struktuurid.

Zaporizhzhya Nuclear Power Plant: Russian defensive positions constructed from sandbags on reactor buildings pic.twitter.com/bBdjzdKq2s

— Ministry of Defence (@DefenceHQ) April 27, 2023

Ukraina peastaap: kõige ägedamad lahingud on Bahmutis ja Marjinkas

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina väed viimase ööpäeva jooksul 54 Vene vägede rünnakut. Kõige ägedamad lahingud on jätkuvalt Bahmutis ja Marjinkas. Peale selle on oluline Vene vägede rünnaku suund Avdijivka. Peastaabi teatel hävitati ööpäeva jooksul kuus Vene drooni ning rünnati ka kaht Vene õhutõrjesüsteemi ning veel lisaks kahte olulist sõjalist objekti, mille sisu peastaabi ülevaates ei avaldatud.

Ukraina lõunaringkond: Hersoni pihta tulistati Kh-31 rakett ja kolm KAB pommi

Ukraina kaitsejõudude lõunaringkonna teatel kasutasid Vene väed Hersoni vastu kolme KAB-500 juhitavat pommi, mistõttu sai mitu hoonet kahjustada ja mitu tsiviilisikut viga. Samuti püüdis Venemaa Kh-31 raketi ja kuue Lancet drooniga leida üles ja hävitada Ukraina õhutõrjesüsteeme, kuid ringkonna väitel hävitasid Ukraina mobiilsed õhutõrjeüksused kõik sihtmärgid.

Venemaa rünnakutes Mõkolajivile ja Hersonile hukkus tsiviilisikuid

Vene väed ründasid Mõkolajivit S-300 õhutõrjerakettidega. Rünnak tabas eluhooneid ning oblasti kuberneri Vitali Kimi sõnul sai üks tsiviilisik surma ning veel 15 inimest haavata. Kuberneri sõnul pole oblastit nii tugevalt rünnatud alates eelmise aasta detsembrist, vahendas Ukrainska Pravda.

Lisaks pommitas Venemaa viimase ööpäeva jooksul Hersoni oblastit 65 korda. Vene rünnakutes Hersonile hukkus üks inimene ja veel kolm sai viga. Hersoni oblasti sõjalise administratsiooni juhi Oleksandr Prokudini sõnul pommitab Venemaa Hersoni oblasti elumajade piirkondi. Samuti rünnati Berõslavis asuvat elektrialajaama ning Stanislavska administratiivhooneid.

Venemaa süüdistab Brjanski oblasti elektrikatkestuses Ukrainat

Vene Brjanski oblasti kuberneri Oleksandr Bogomazi sõnul jäi Klimovo küla Ukraina vägede pommitamise tõttu elektrist ilma. Ukraina võimud pole toimunud kommenteerinud, mis on nende tavapärane lähenemine Venemaal asuvate sihtmärkide ründamise puhul.

USA Euroopa NATO vägede ülem: enamus Ukrainale lubatud tehnikast on kohal

Ameerika Ühendriikide Euroopas asuvate vägede ülema kindral Christopher Cavoli sõnul on Ukraina saanud oma vastupealetungiks lubatud sõjatehnikast rohkem kui 98 protsenti. Kindral Cavoli kinnitusel on materiaalset tuge Ukrainale pakkunud rohkem kui 50 rahvusvahelist partnerit. Cavoli hinnangul on Ukraina heas positsioonis alustamaks vastupealetungi Vene vägede vastu.

Kindral Christopher Cavoli samas rõhutas, et Vene sõdureid on praegu kaotustest hoolimata rohkem kui Vene invasiooni alguse 2022. aasta veebruaris. Cavoli tõi esile, et Vene õhuväe kaotused on sõjas olnud minimaalsed ning Vene väed on kaotanud 80 lennukit, kuid neil on veel umbes 1000 hävitajat ja ründelennukit.

Ukraina ja Itaalia kaaluvad ühiselt droonivastaste seadmete tootmist

Ukraina peaminister Denõs Šmõhal ütles Itaalias visiidil olles, et Ukraina ja Itaalia laiendavad koostööhorisonte ning kaks riiki kaaluvad osade relvasüsteemide komponentide ühist tootmist. Ukraina peaminister rõhutas, et Ukraina tahab oma strateegilise taristu ümber usaldusväärset õhukilpi. Šmõhal ütles oma kommentaarid Rheinmetall Italia ettevõttet külastades, teatas Ukrainska Pravda.

Rheinmetalli üks relvasüsteem on Skynex lühimaa õhutõrjesüsteem, mis pakub Ukrainale huvi. Ukraina peaministri Denõs Šmõhali sõnul vajab Ukraina selliseid süsteeme Vene droonide vastu. Šmõhali kinnitusel on Skynex relvasüsteemid praegu Ukraina relvajõudude poolt kasutuses.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni samas kinnitas Ukraina peaministriga kolmapäeval Roomas kohtudes, et Itaalia aitab Ukrainal täita Euroopa Liiduga liitumise kriteeriumid.

Zelenski: Ukraina on kokku tagasi saanud 2279 sõjavangi

Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles oma õhtuses videopöördumises, et Ukraina on kokku tagasi saanud 2279 sõjavangi. Ukraina sai kolmapäeval tagasi 44 sõjavangi, kelle hulgas oli ka Mariupoli ja Azovstali kaitsjad. Ukraina president lubas, et Ukrainal on kõik sõjavangi langenud ukrainlased meelel ning Ukraina peab Zelenski sõnul kõik oma inimesed tagasi saama.

Oma hiljutist telefonikõne Hiina liidri Xi Jinpingiga nimetas Volodõmõr Zelenski pikaks ja ratsionaalseks aruteluks. Zelenski sõnul annab see vestlus võimaluse edendada Ukraina ja Hiina suhteid. Ukraina presidendi sõnul andis ta edasi omalt poolt ka Ukraina rahuettepanekute paketi. Zelenski rõhutas, et nii Ukraina kui ka Hiina ning enamus maailma riikidest on võrdselt huvitatud riikide suveräänsusest ja territoriaalsest terviklikkusest. Zelenski tõi esile, et kahel riigil on ühisosa ka arusaamas, et tuumarelvadega ei tohi ähvardada.

ISW: Ukraina vastupealetungi ootus tekitab Venemaal ärevust

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul ilmestavad mitmed Venemaa poolt tulevad kommentaarid Venemaa ärevust. Ühe sellise kommentaarina tõi ISW esile Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožini hiljutised kommentaarid, milles ta rõhutab, et Ukraina valmistub vasturünnakuks ning see tuleb vältimatult. Samuti spekuleeris üks tuntud Vene sõjablogija, et Ukraina kavandab oma vastupealetungi 9. mai peale, et rikkuda ära sel päeval toimuvad pidustused Venemaal.

ISW juhtis tähelepanu, et Vene välisminister Sergei Lavrov nimetas hiljuti skisofreeniliseks võimalikke rahukõnelusi peale Ukraina vastupealetungi. Selline ebakõla Vene inforuumis näitab mõttekoja hinnangul ühise kommunikatsioonistrateegia puudumist.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 510 sõdurit ja 21 drooni

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas neljapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 188920 (võrdlus eelmise päevaga + 510);

- tankid 3694 (+2);

- jalaväe lahingumasinad 7178 (+16);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 2887 (+10);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 542 (+3)

- õhutõrjesüsteemid 294 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 2461 (+21);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5805 (+13);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 352 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Venemaa on oma kaitset tugevdanud 800 kilomeetrisel rindelõigul

Analüütikute sõnul on Venemaa Ukraina vastupealetungi ootuses tugevdanud oma kaitset mööda 800 kilomeetrist rinnet, vahendab The Guardian AFP-d.

Venemaa kaitsemüür kulgeb Ukraina lõunaosas asuvast Hersonist riigi kirdeossa ning on kolmekordselt kindlustatud.

"Need kaitseliinid koosnevad kihilistest kindlustustest ja kaevikutest," ütles Brady Africk USA mõttekojast American Enterprise Institute.

Ta ütles AFP-le, et nende hulka kuuluvad tankitõrjekraavid, tõstetud tõkked, draakonihammastena tuntud eelvalmistatud kaitseliinid, maamiinid ja kaevikud.

Venemaa eesmärk on "säilitada kontroll okupeeritud territooriumi üle ja püüda piirata Ukraina võimet korraldada vastupealetungi", ütles ta.

Moskva strateegia on olla võimeline "vastu võtma kõik rünnakud", ütles Pierre Razoux Prantsusmaa uurimisasutusest Mediterranean Foundation of Strategic Studies.

"Tõenäoliselt jäävad ründajad teise kihini jõudes kinni ja isegi kui nad sellest mööda pääsevad, on kolmandat väga raske murda," ütles ta.

Venemaa rakendab vana strateegiat, suunates ründavad vaenlase väed nende valitud maa-aladele, ütles Andrew Galer Briti strateegia mõttekojast Janes.

Kuid Ukraina peab vahepeal otsustama, kus Venemaa liine rünnata, ütles ta ja lisas, et Kiiev ei pruugi olla veel oma valikut teinud.

Ta ütles, et Ukraina võib püüda Venemaad väikesemahulise rünnakuga eksitada, et tõmmata sinna kaitsejõude ja seejärel suunata põhirünnak mujale.

Vassili Kašin Moskva HSE ülikoolist ütles, et Ukraina võib oma rünnaku jaoks valida Bahmuti piirkonna, kus lahingud on kestnud 10 kuud, kuid tunnistas, et "meil on andmed väga piiratud".

Kašin ütles, et jõudude vahekord rindel muutub Venemaa kasuks. "Ukraina võib proovida seda muuta viimase meeleheitliku löögiga," ütles ta.

Euroopa Nõukogu: sunniviisiline laste väljasaatmine Ukrainast on genotsiid

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee otsustas neljapäevasel istungil, et laste sunniviisiline kinnipidamine ja väljasaatmine Venemaa poolt okupeeritud Ukraina aladelt on genotsiid.

Vastav resolutsioon võeti vastu 87 poolthäälega.

Resolutsioonis nõudis assamblee nende laste turvalist tagasisaatmist, edasiste väljasaatmiste peatamist ja kõigi vastutavate isikute vastutusele võtmist kõigil tasanditel.