Sõja 427. päev: Prigožin: Ukraina vasturünnak tuleb vältimatult

{{1682478360000 | amCalendar}}
Wagneri juht Jevgeni Prigožin.
Wagneri juht Jevgeni Prigožin. Autor/allikas: SCANPIX / AP

Ukraina vasturünnak on vältimatu, tõdes Vene erasõjakompanii Wagner juht Jevgeni Progožin kolmapäeval. Suurbritannia kinnitas, et on saatnud Ukrainale tuhandeid tankimürske, mille hulgas on ka vaesustatud uraaniga mürske, mille peale Venemaa pahameelt väljendas.

Oluline kolmapäeval, 26. aprillil kell 20.50:

- USA kindrali sõnul on Ukraina väed vastupealetungiks heal positsioonil;

- Hiina saadab Ukrainasse rahukõneluste erisaadiku;

- Ukraina valmistub praegu oma vasturünnakuks, mis tuleb vältimatult, ütles Vene erasõjakompanii Wagner  juht Jevgeni Prigožin; 

- Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange;

- Briti luure: Bahmutis on tõusnud Hromove lahingute tähtsus, kuna selle kõrvalt läheb mööda oluline Ukraina varustustee;

- Lavrov: Musta mere viljakokkulepe on ummikus;

- Ukraina peastaap: Venemaa jätkab rünnakuid kolmes suunas;

- Venemaad ärritavad brittide antud vaesustatud uraanist tankimürsud Ukrainale;

- ISW: Venemaa väldib avalikke repressioone Putini režiimi stabiilsuse huvides;

- Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 640 sõdurit ja 14 suurtükisüsteemi;

- Zelenski pidas Xi Jinpingiga pika telefonikõne.

USA kindral: Ukraina on vastupealetungiks heal positsioonil

Ukraina on heal positsioonil alustamaks vastupealetungi Vene vägede vastu, ütles USA Euroopa väejuhatuse ülem kindral Christopher Cavoli kolmapäeval USA esindajatekoja relvajõudude komitees.

"Modelleerimiste põhjal, mida oleme nendega väga hoolikalt teinud, on ukrainlastel hea seis," ütles Cavoli, lisades, et USA on töötanud Ukrainaga võimaliku üllatusrünnaku tegemiseks.

Cavoli sõnas samas, et Venemaa maaväed on praegu suuremad kui sõja algul, vaatamata sellele, et nad on ka suuri kaotusi kannatanud. "Vene maavägi on selles konfliktis mõnevõrra alla käinud, kuigi praegu on see suurem kui konflikti alguses," ütles ta.

Cavoli märkis, et Vene õhujõud on sõjas vähe kaotusi kandnud – nad on kaotanud 80 lennukit ning alles on veel 1000 hävituslennukit. "Seega nad kasutavad kogu konventsionaalset jõudu ja segavad need omavahel kokku," rääkis Cavoli.

Cavoli: Vene allveelaevad on Atlandi ookeanis aktiivsemaks muutunud

Kuigi Venemaa jätkab sõda Ukrainas, on USA sõjaväegi täheldanud, et Vene jõud mujal ei ole sellest negatiivselt mõjutatud.

"Üks neist jõududest on nende allveejõud. Allveesõjandusest ja meie jõupingutustest selles vallas on avalikult raske rääkida. Aga ma saan öelda, et venelased on aktiivsemad kui nad on aastaid olnud ning nende patrullid kogu Atlandi ookeanis on kõrgel tasemel, enamuse ajast kõrgemal tasemel kui me oleme aastaid näinud," rääkis USA Euroopa vägede ülemjuhataja Christopher Cavoli kongressi komitees.

"Ja seda kõike vaatamata sellele, mida nad Ukrainas teevad," lisas ta.

Hiina saadab Ukrainasse rahukõneluste delegatsiooni

Hiina valitsuse teatel ütles Xi Jinping Ukraina presidendile Volodõmõr Zelenskile, et saadab erisaadiku Ukrainasse ja teistesse riikidesse, et aidata luua "põhjalikku suhtlust konfliktile poliitilise lahenduse saamiseks kõikide osapooltega".

Xi ütles ka, et Hiina on valmis jätkama Ukraina toetamist humanitaarabiga.

Hiina valitsuse teatel kinnitas Xi oma erapooletust, öeldes, et kriisil on olnud suur mõju rahvusvaheliselt ning ainus mõeldav väljapääs on dialoog ja läbirääkimised.

Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange

Ukraina ja Venemaa vahetasid taas sõjavange. Ukraina presidendi nõunik Andri Jermak ütles, et Ukraina sai Venemaalt tagasi 42 sõjaväelast ja kaks tsiviilelanikku.

Tema väitel oli osal vabastatuist piinamisest tulenevaid vigastusi.

Venemaa kaitseministeerium teatas, et Venemaa sai Ukrainalt tagasi 40 sõjaväelast.

Osapooled on 15 kuud kestnud täiemahulise sõja vältel regulaarselt sõjavange vahetanud.

Zelenski pidas Xi Jinpingiga pika telefonikõne

Ukraina president Volodõmõr Zelenski teatas, et pidas Hiina presidendi Xi Jinpingiga pika telefonivestluse.

"Pidasin pika ja sisuka telefonikõne Hiina presidendi Xi Jinpingiga. Usun, et see vestlus, nagu ka Ukraina suursaadiku määramine Hiinasse, annab võimsa tõuke meie kahepoolsete suhete arengule," kirjutas Zelenski sotsiaalmeedias.

Tegemist on esimese korraga kui Jinping ja Zelenski omavahel rääkisid pärast Venemaa alustatud sõja algust 2022. aasta 24. veebruaril.

Prigožin: Ukraina vasturünnak tuleb vältimatult

Ukraina valmistub praegu oma vasturünnakuks, mis tuleb vältimatult, ütles Vene erasõjakompanii Wagner  juht Jevgeni Progožin kolmapäeval sotsiaalmeedias.

Prigožini sõnul on Ukraina hakanud saatma hästi väljaõpetatud üksusi Bahmutisse, mis on olnud juba kuid kõige ägedamate lahingute keskpunkt.

Wagneri tegevjuht ütles ühismeediakanalisse Telegram tehtud audiopostituses ka seda, et tema üksused ei saa jätkuvalt Vene kaitseministeeriumilt nii palju laskemoona kui vajavad ning kannavad seetõttu viis korda suuremaid kaotusi kui tavaliselt.

Prigožin kinnitas ka, et tema üksused annavad endast kõik võimaliku, et Bahmut vallutada, hävitada Ukraina armee ning peatada selle vastupealetung.

Briti luure: Bahmutis on tõusnud Hromove lahingute tähtsus

Ühendkuningriigi kaitseministeerium tõi oma hommikuses rindeülevaates esile, et Ida-Ukrainas Bahmutis on on viimase nädala jooksul tõusnud Hromove lahingute tähtsus. Lahingud toimuvad 0506 tee lähistel, mis on Ukrainale tarvilik varustustee. Brittide sõnul on teisi võimalikke varustusteid raskem kasutada, kuna sealsed teed on ilma teekatteta ja tõenäoliselt mudased.

Lahingud Bahmuti pärast on kestnud 11 kuud. Briti kaitseministeerium tõi esile, et Bahmuti kaitse on osa laiemast ja sügavamast kaitsevööndist, mille hulka kuulub ka Bahmutist lääne pool asuv Tšassiv Jari linn.

Lavrov: Musta mere viljakokkulepe on ummikus

Vene välisminister süüdistas New Yorgi visiidi ajal lääneriike Musta mere viljakokkuleppe ummikusse jõudmises. Lavrov lisas, et ta loodab ÜRO peasekretäri poolt esitatud viljakokkuleppe muutmise ettepaneku salajaseks jäämist. Vene välisministri sõnul tähendaks selle avalikuks saamine täiendavat surveallikat, teatas Vene RBK.

Sergei Lavrov juhtis New Yorgis ÜRO julgeolekukonverentsi istungit esmaspäeval, mille käigus vaidles ta nii ÜRO peasekretäri António Guterresega kui ka süüdistas Ameerika Ühendriike.

Venemaa rünnakus Kupjanski ajaloomuuseumile hukkus kaks inimest

Vene rünnakus Kupjanski ajaloomuuseumile teisipäeval hukkus kaks naist ja kümme inimest sai viga, teatas Harkivi oblasti kuberner.

Ukraina peastaap: Venemaa jätkab rünnakuid kolmes suunas

Ukraina kaitsejõudude peastaabi hommikuse rindeülevaate kohaselt tõrjusid Ukraina väed viimased ööpäeva jooksul 39 Vene vägede rünnakut kolmes suunas.

Vene vägede peamiseks jõupingutuseks on jätkuvalt Bahmut, Avdijivka ja Marjinka. Viimase ööpäeva jooksul tegid Vene väed Ukraina vastu kolm raketirünnakut, sh rünnati kahe S-300 õhutõrjeraketiga Kupjanski linna Harkivi oblastis. Kupjanskis tabati ajaloomuuseumit ning selle läheduses ei olnud sõjalisi objekte. Peastaap rõhutas, et Vene väed ei teinud Lõmani ega Šahtarski suunal pealetungikatseid. Samas Bahmuti linnas jätkuvalt ägedad lahingud.

Zaporižžja ja Hersoni oblasti okupeeritud aladel püsivad Vene väed kaitses. Samas pommitati nendest Ukraina asulaid rohkem kui 40 korda.

Viimase ööpäeva jooksul hävitati rakettidega üks Vene õhutõrjekompleks ning rünnati nelja Vene vägede koondumisala ning üht radarisüsteemi. Ööpäeva jooksul tulistati alla ka kaks Vene luuredrooni.

Zaporižžja linnas oli teisipäeva õhtul kuulda plahvatusi

Radio Svoboda teatas, et Zaporižžja linnas oli teisipäeva õhtul kuulda kaht plahvatust. The Kyiv Independent juhtis tähelepanu, et toimunule pole Ukraina poolt ametlikku kinnitust ega selgitust.  

Ukraina sõdur 115. territoriaalkaitse brigaadist õppusel Valgevene piiri lähistel Autor/allikas: SCANPIX/REUTERS/Gleb Garanich

Venemaad ärritab vaesustatud uraanist tankimürskude andmine Ukrainale

Ühendkuningriik kinnitas, et on saatnud Ukraina relvajõududele tuhandeid tankimürske, sh soomusvastaseid vaesustatud uraanist mürske. Julgeolekukaalutluste tõttu ei avalda Briti valitsus nende kasutamise määra.

Venemaa saatkond Suurbritannias teatas, et Suurbritannia ei saa vastutust vältida selliste mürskude kasutamise eest Ukrainas.

Venemaa süüdistas britte ka varem tuumaeskalatsioonis. ERR kirjutas hiljuti, et tegelikult sellistel mürskudel pole sisulist seost tuumarelvadega ja samasugused mürsud on ka Venemaa relvastuses. Uraani kasutatakse selle suure tiheduse pärast, mistõttu sellise tankimürsu läbistamisvõime on märksa suurem. Vaesustatud uraan on uraani rikastamisel tekkiv jääkaine.

USA välisministeerium: jälgime hoolikalt Venemaa koostööd Põhja-Koreaga

Ameerika Ühendriikide välisministeeriumi esindaja Vedant Patel kinnitas, et USA jälgib hoolikalt võimalikku surmava abi tarnet venelastele Põhja-Korea poolt, teatas Ukrinform oma korrespondendile tuginedes.

Vedant Patel lisas, et Washingtoni paneb muretsema ka hiljuti meedias ilmunud kajastus, mille kohaselt Põhja-Korea ja Venemaa teevad väidetavalt sõjalist koostööd.

Lõuna-Korea president peaks olema kolmapäeval USA-s riigivisiidil.

ISW: Venemaa väldib avalikke repressioone Putini režiimi stabiilsuse tagamiseks

Rahvusvahelise sõjauuringute instituudi (ISW) hinnangul väldib Kreml otseselt avalikke repressiivmeetmeid, kuna kardab Vene presidendi Vladimir Putini režiimi stabiilsuse pärast. Näiteks ei toetanud Vene valitsus ettepanekut, mis oleks tõstnud makse neile venelastele, kes mobilisatsiooni eest riigist põgenesid. Lisaks sellele ei toeta Vene presidendi administratsioon ka surmanuhtluse taastamist, kuna see õõnestaks taas Vladimir Putini "hea tsaari" mainet riigi sees.

Samas nõuavad mitmed Vene rahvuslased, et Kreml võtaks kasutusele repressiivmeetodid, mis olid kasutusel Stalini ajal. Sellise lähenemise korral on kõik riigi juhtkonnale vastu seisvad isikud ühiskonna vaenlased.

ISW samas viitas ka hiljutisele meediakajastusele, mille kohaselt ei usu USA ja Euroopa ametiisikud, et Vladimir Putin oleks ka peale Ukraina vastupealetungi valmis kõnelusteks. USA asekaitseminister Celeste Wallander ütles, et on väga vähe tõendeid, mille kohaselt oleks Putin valmis loobuma oma strateegilisest eesmärgist allutada Ukraina poliitiliselt kui mitte täielikult sõjaliselt, Venemaale. Lisaks ütles USA rahvusliku julgeoleku nõukogu esindaja John Kirby Ameerika häälele, et USA suurendab Ukrainale antava julgeolekuabi mahtu, kuna USA eeldab, et Venemaa üritab ilmastikutingimuste paranedes uuesti pealetungile minna.

Samuti juhtis ISW mõttekoda tähelepanu Ukraina lõunaringkonna esindaja Natalja Humenjuki hiljutistele väidetele, mille kohaselt on Ukraina vastusuurtükituli suutnud edukalt Vene vägede suurtükisüsteeme Dnipro idakaldal suuremas koguses hävitada. See peaks lihtsustama Ukraina vägede tegutsemist üle Dnipro jõe.

Samas on Wagneri palgasõdurite grupeeringu asutaja Jevgeni Prigožini suhted Vene kaitseministeeriumiga paranenud, mis peaks parandama Vene vägede koostöövõimet enne eeldatavalt Ukraina vastupealetungi.

Geolokeeritud teadetele tuginedes hindas ISW, et Vene Wagneri üksused on edenenud Bahmutis ka raudteest kaugemale. Sama on varem teatanud Vene ja Ukraina allikad. Raudtee on Bahmutis põhja-lõuna suunaline. Samas Bahmuti lääneosa on veel Ukraina vägede kontrolli all.

Ukraina hinnangul kaotas Venemaa ööpäevas 640 sõdurit ja 14 suurtükisüsteemi

Ukraina kaitsejõudude peastaap avaldas kolmapäeval tavapärase hinnangu Venemaa senistele kaotustele sõjas alates selle algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 188410 (võrdlus eelmise päevaga + 640);

- tankid 3692 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 7162 (+11);

- lennukid 308 (+0);

- kopterid 294 (+0);

- suurtükisüsteemid 2877 (+14);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 539 (+0)

- õhutõrjesüsteemid 292 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 2440 (+3);

- tiibraketid 911 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 5792 (+8);

- laevad / paadid 18 (+0);

- eritehnika 352 (+7).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, et millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.

Hiljuti lekkinud Pentagoni luurehinnangu kohaselt Vene ja Ukraina relvajõud kahe peale kokku kaotanud sõjas 354 000 sõdurit, millest kuni 223 000 on Vene sõjakaotused ja Ukraina kaotused kuni 131 000 sõdurit. Kaotuste hulka arvestatakse nii viga saanud kui ka lahingute käigus kadunuks jäänud ja hukkunud sõdurid. Vene sõduritest on hukkunud ligikaudu 35 000 kuni 43 000 sõdurit ning Ukraina sõduritest on hukkunud 15 500 kuni 17 500 sõdurit.

Ukraina presidendi nõunik Mõhhailo Podoljak kinnitas 2022. aasta lõpus, et Ukraina on sõjas kaotanud 10 000 kuni 13 000 sõdurit.

Sõltumatu sõjandusblogi Oryx andmetel on Vene väed tõendatult kaotanud üle 10 000 ühiku sõjatehnikat, mille hulka kuuluvad nii hävinud, vastase kätte langenud kui ka kahjustada saanud masinad. Ainuüksi tanke on Vene väed Oryxi hinnangul kaotanud rohkem kui 1900. Ukraina on samas Oryxi andmetel kaotanud rohkem kui 3200 ühikut sõjatehnikat, sh 490 tanki.

Toimetaja: Allan Aksiim, Mait Ots

Allikas: BBC/The Kyiv Independent/Ukrainska Pravda, Reuters

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: