Kui veebruaris vähenes müügitulu eelmise aasta sama ajaga võrreldes kuus protsenti, siis märtsis see langus kahekordistus.

Kõige rohkem ehk 28 protsenti vähenes käive poodides, kus kaubeldakse arvutite, raamatute, sporditarvete ja mänguasjadega. Kuid müügitulu vähenes veel 21 protsenti majatarvete, kodumasinate ja ehitusmaterjalide kauplustes.   

"Meie valdkonnas on olnud kolm väga tormilist aastat, kus inimesed olid rohkem kodukontorites ja siis nad ostsid ka rohkem kodumasinaid ja koduelektroonikat. See on üks põhjus. Teine põhjus on see, et nii nagu ajakirjanduses on läbi käinud, et kinnisvara turg on jahtunud. Kolmas (põhjus) võiks olla  nähtavasti euribori tõus," lausus Euronicsi ostujuht Jan Andre.

Samas on aastaga elektroonika ja kodumasinad kallinenud 14 protsenti.

"Mida me oleme tundnud, aru saanud, et nende toodete eluiga või see vahetustsükkel on läinud pikemaks. Kui me võtame telerid, mis on väga suur (toote)grupp, siis neid ostetakse vähem; kui me räägime pesumasinatest ja külmikutest, siis pigem mitte, seal ikkagi mahud on kasvanud," lausus Andre.

Tööstus- ja ehituskaupade suurim buum oli 2021. aasta lõpus, mil kauplustesse jõudis pensioni teise samba raha, sellele on järgnenud langus, mis on olnud viimastel kuudel eriti järsk, ütles SEB analüütik Mihkel Nestor. Kuid viimasel aastal on oma mõju ka hinnatõusul.   

"Tarbijakorv on ikkagi 15 (protsenti) kallim, kui oli, ja eriti vaesemate leibkondade puhul paratamatult sundkulude osakaal veel suurem. Pere keskmisest eelarves, kui toit kiiresti kalliks läheb, on vähem raha ülejäänud kaubagruppide peale," lausus Nestor.

Mitmed jaekaubandusharud läksid üldise hinnatõusu hooga kaasa, kuid nüüd on nõudlus vähenenud.

"Kui 14-protsendine mahtude langus jätkub, siis minul oleks natuke lootus sellel, et ühel hetkel peab ka mingisugune allahindlus tulema. On olnud võimalus sogases vees püüda lihtsat kala ehk tõsta hinda ka seal, kus energiahindadest tulenevat põhjust ei ole – see peaks küll nüüd lõppema," lausus Nestor.