Analüütikute hinnangul ei tunne kaupmehed survet hindade langetamiseks
Aprillis olid hinnad aastatagusega võrreldes 13 protsenti kõrgemad, ühe kuuga kerkisid hinnad seejuures kaks protsenti, mis on viimaste kuude võrdluses selgelt suurim kasv. Analüütikute hinnangul on see ebameeldiv üllatus ja viitab, et kaupmehed ei taju survet hindade langetamiseks.
Aasta algusest on hinnatõus kuude võrdluses jäänud 0,7 protsendi lähedusse. Märtsist aprillini kasvasid hinnad statistikaameti esialgse arvutuse põhjal aga koguni 1,9 protsenti. Analüütikud on viidanud, et inflatsioon peaks kuust kuusse aeglustuma, kuid aprilli statistika näitaks justkui vastupidist. Hinnahüppe põhjused selguvad järgmise nädala alguses.
Analüütikute hinnangul tunnevad kaupmehed, et tarbijad on valmis rohkem maksma.
"Mulle tundub, et tegelikult on mõju ka selles, jah, et Eesti enda tarbijatel on veel piisavalt jõudu ja raha, et kallima hinnaga kaupu ja teenuseid tarbida ja see annab võimaluse kauplejatele hindasid tõsta," selgitas SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Säästude eest ostetakse nii pakettreise kui ka moekaupu, kuigi mõlemad valdkonnad on Eestis lähiriikidest suurima hinnatõusu teinud.
Mitu kuud on hinnakasvu mõjutanud ka toiduainete hinnatõus, kuid LHV majandusanalüütiku Kristo Aabi sõnul on toiduained oma hinnalage saavutamas.
"Üks asi kindlasti, mis võib kuises tempos muutust tekitada, on see, et märtsi lõpuga lõppesid ära energiakulude hüvitised, mis tähendas, et inimestele kõik elektri-, gaasi- ja soojaenergia kulud läksid kallimaks," rääkis Aab.
Tallinna Tehnikaülikooli majandusteadlase Tõnn Talpsepa sõnul kiiret inflatsiooni langust oodata pole.
"Suure tõenäosusega see ei jää nii kõrgeks. Aga kas on kõik asjaolud paigas, et see hakkaks kiiresti langema? Vastus on, et hetkel ei ole. Kui me näiteks vaatame maksupoliitika poole pealt, siis meil on ees ootamas käibemaksu tõus. Juba see tõstab inflatsiooniootust teatud määral ja inflatsiooniootus tavapäraselt tõstab ka reaalset inflatsiooni," selgitas ta.
Eesti inimeste hoiuste vähenemist ei ole Talpsepa sõnul praegu näha. Samas pole näha ka nende kiiret suurenemist.
Nestor märkis, et kuna jaemüük on langenud, siis ühel hetkel hakkavad kliendid ära kaduma ning see peaks hakkama hinnatõusu pidurdama.
"Kuust kuusse need muutused on olnud üllatavalt kõrged. Aga kui vaadata jällegi seda, mis muidu majanduses toimub, siis jaekaubanduses meil oli viimane number ikka päris madal, nägime üsna suurt langust. Ühel hetkel, kui ikkagi kliendid ära kaovad, siis ei ole võimalik hinda enam nii palju tõsta. Pigem võiks näha konkurentsi suurenemist nende allesjäänud klientide pärast ja see võiks omakorda natuke inflatsiooni pärssida," rääkis Nestor.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"