Kolonel Giles Harris  oli esimese NATO lahingugrupi ülem Eestis aastatel 2017–2019. Varem oli ta eestlastega kokku puutunud Afganistanis Helmandis. Hiljuti naasis brigaadikindraliks ülendatud Harris NATO lahingugruppi juhtima.

Kuid tema ülesanne on ka aidata diviisi staabi ülesehitamisel, kuhu kaasatakse liitlaste ohvitsere.

"Praegu koosneb staap peamiselt eestlastest. Staabis on juba kaks Prantsuse ohvitseri. Neli Briti ohvitseri lisandub peagi. Ja ma tean, et teised liitlased ja partnerid aitavad ka. Ma arvan, et see kujuneb aja jooksul välja. Praegu on seal peamiselt eestlased, aga suund on rahvusvahelistumisele edaspidi," lausus Harris.

Diviis juhib esimest brigaadi Tapal, teist brigaadi Võrus, erialapataljone, liitlasüksusi, osaliselt maakaitset. Diviis loodi, et koondada eri väeliikide mõju maal, õhus ja merel ning liitlaste võitlusvõime Eesti kaitseks, ütles diviisi ülem kindralmajor Veiko-Vello Palm. Liitlaste nõu on vaja suuremate üksuste juhtimisel suuremal alal.

"Kuidas seal leida sihtmärke, mis on tähtsad sihtmärgid, kuidas neid sihtmärke hävitada. Kuidas kombineerida omavahel kineetilisi ja mittekineetilisi mõjusid. Kuidas kombineerida õigel ajal käivitatud küberrünnakut ja HIMARS-i lööki sügaval vastase tagalas. Või kuidas kombineerida informatsioonioperatsiooni, eksitamise operatsiooni ja lahinguhelikopterite rünnakut," rääkis Palm.

NATO Madridi tippkohtumise järel määras Ühendkuningriik brigaadi Eesti kaitseks. See paikneb Suurbritannias ja on alustanud allüksuste roteerimist Eestis. NATO lahingugruppide loomisest alates pärast Krimmi annekteerimist on Briti umbes 70 000-lisest maaväest selle ülema kinnitusel üle 10 000 sõduri teeninud Eestis.