2025. aastal tuleb Eestisse õppustele korraga terve Briti brigaad

Kui seni on NATO otsuse alusel käinud Eestis erinevad Ühendkuningriigi relvajõudude üksused peamiselt eFP lahingugrupi raames ning kokku viibib Eestis korraga umbes tuhat Briti sõjaväelast, siis 2025. aastal tuleb Eestisse õppustele terve Suurbritannia brigaad, mille koosseisus on vähemalt 3000 võitlejat. Brigaad on määratud Eesti diviisi koosseisu tagama siinset julgeolekut kriisi olukorras.
"Ühendkuningriik on meie kaitseks lisaks juba Eestis olevale eFP lahingugrupile määranud tugevdusbrigaadi ja nendega koos harjutame siirmist täies koosseisus 2025. aastal. Erinevate brigaadi osistega juba võimalikult ka varem," ütles kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler Tuuli Duneton ERR-ile.
Ta lisas, et Suurbritannia osaleb igal aastal Eesti suurõppustel, järgmisel aastal osalevad Briti relvajõud Kevadtormil oma rahvusliku eriti kõrges valmiduses kiirreageerimisüksusega, mida kasutatakse lühikese eelhoiatusega kriiside korral. Sellele lisaks on britid 2024. aastal NATO kiirreageerimisväe raamriik.
"Selline lahendus on mõlemat pidi hea – siin õppusel saavad käia nii kiirreageerimisüksused kui ka meile allokeeritud brigaad," kommenteeris Duneton.
Sama öeldakse ka kolmapäeval Eesti ja Briti kaitseministri allkirjastatud ühisavalduses, mille kohaselt tuleb 2024. aasta Kevadtormile Ühendkuningriigi väga kõrges valmisolekus õhudessantbrigaadi üksus ning 2025. aastal Eestisse määratud Briti soomusbrigaad.
Eesti kaitsmiseks määratud brigaadi puhul on tegemist Suurbritannias juba olemasoleva mehhaniseeritud brigaadiga, mille osa allüksusi on juba ka varem Eestis õppustel osalenud või siin eFP raames käinud, öeldi kaitseministeeriumist ERR-ile.
Kaitseministrite ühisavalduses viidatakse ka sellele, et lisaks 2022. aasta novembris sõlmitud kokkuleppega Eesti kaitsmiseks kõrges valmisolekus soomusbrigaadi eraldamisele tugevdas Suurbritannia ka praegu pataljoni-suuruse eFP lahingugrupi staapi, et suurendada valmisolekut kiiresti vastu võtta brigaadi suurust üksust, kui selline Eestisse saabub.
Suurbritannia asekaitseminister relvajõudude ja veteranide küsimustes James Heappey ütles eelmise aasta oktoobris Briti parlamendis antud vastuses, et 2023. aasta jooksul suurendatakse lahingugrupi staabi koosseisu umbes 35 ohvitserile.
Lahingugrupi paigutamise otsus tehti juba 2016. aastal
NATO riikide juhid otsustasid Varssavi tippkohtumisel 2016. aasta juunis, pärast julgeolekukeskkonna muutumist, mille põhjustas Venemaa esmane agressioon Ukrainas, paigutada alliansi ettenihutatud lahingugrupid (eFP) Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola. Eestis paikneva liitlaste lahingugrupi juhtriigiks on Suurbritannia, kuid selle koosseisus on ka Prantsuse, Taani ja Islandi sõjaväelased. Tapale saabus esimene lahingugrupp 2017. aasta aprillis.
Briti üksused roteeruvad lahingugrupis nagu missioonidel, umbes kuue kuu tagant. Seni on Eestis käinud Ühendkuningriigi Mercia rügement, kuninglik tankirügement, kuninga husaarid, kuninganna husaarid, laskurrügement, rügement 5 Rifles, kuninglik Walesi rügement, kuninglik füsiljeede rügement.
Lisaks Eestis alaliselt paiknevale lahingugrupile tõi Ühendkuningriik pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aastal Eestisse ka täiendava pataljoni, millega suurenes Briti üksuste kogu number siin ajutiselt umbes 2000 peale.
Liitlaste lahingugrupi koosseisus roteeruvate üksuste kõrval on Eestis õppustel osalenud ka teised Briti üksused. Seetõttu ütleski kaitseväe juhataja Martin Herem teisipäeval, et tänaseks teavad tuhanded Briti sõjaväelased, sajad ohvitserid ja allohvitserid, mis on Eesti, nad oskavad Eestis tegutseda ja jõuaksid ohu korral siia mõne päevaga.
Toimetaja: Mait Ots