Elanikkonnakaitse ehk süsteem, mille eesmärk on kaitsta inimesi suurte kriiside korral, on ekspertide hinnangul Eestis alles lapsekingades.

Minnes ajas tagasi, siis elanikkonnakaitse sai Eestis alguse juba 1930-ndatel. Esmalt asutati Esimese maailmasõja valusate kogemuste põhjal kodanlik õhukaitse, hiljem töötati Teise maailmasõja põhjal Genfi konventsioonidega välja tsiviilkaitse reeglid. Siit edasi jäi ühiskond uskuma, et midagi nii hullu ei saa maailmas enam korduda. Venemaa sõjad on selgeks teinud, et see oli pettekujutelm.

"Nüüd on uuesti päris paljud sõna otseses mõttes varasemast kogemusest teadaolevad vajalikud asjad päevakorral ja neid valdkondi tuleb hakata päriselt ja paljuski nullist uuesti üles ehitama," ütles päästeameti peadirektor Margo Klaos.

Eestis korraldab elanikkonnakaitset peamiselt päästeamet. Kui riik mõistis, et rahvas on kaitseta, eraldati eelmisel aastal päästeametile elanikkonnakaitse arendamiseks 50 miljonit eurot. Selle eest sai tehtud esimene arenguhüpe.

"Me oleme praegu saanud evakuatsiooniks valmisolekut luua selliselt, et meil on võimekus 50 000 inimest teises kohas Eestis kuskil majutada. Neist 10 000-le saame ka vajalikud vahendid tagada. Ligemale 100 000-le inimesele on juba olemas koht avalikus varjumiskohas.

Lisaks on välja töötatud toimivad sõjaaja juhised, aastas koolitatakse kriisideks valmisolekuks paarkümmend tuhat inimest ja kohe-kohe pannakse üles uued sireenisüsteemid.

Kõige suuremaks väljakutseks peavad eksperdid pealinna Tallinna elanike turvalisuse tagamist. Siia on koondunud kõige rohkem inimesi, aga kohti, kuhu varjuda, on vähe.

Tallinna abilinnapea Tiit Terik ütles, et linn on teinud ettevalmistusi suurteks kriisideks. "Erinevate sündmuste jaoks, olgu see massiline elektrikatkestus, ulatuslik kütte kadumine või näiteks mõne kõrghoone põleng. Loomulikult oleme me arvestanud Tallinnas ka sellega, et me peame mingiks hetkeks vajaduse korral inimestele pakkuma ka peavarju, eluaset, voodikohta ja tagama toitlustuse," rääkis Terik.

Sel aastal on linnal võimekus ümber majutada kuni paartuhat inimest, kuid aasta aastalt kohti lisandub. Tänavu on linnapilti lisandunud ka oranžid avalikud varjumispaiga sildid.

Kriisisituatsioonis võib linnal ja päästeametil plaan olla, kuid selle läbiviimine ei õnnestu kuidagi ilma vabatahtlike abita. Ja vabatahtlikke organisatsioone Eestis jagub.

Kõige suurema liikmeskonnaga on Kaitseliidu pere, kus koos Noorte Kotkaste, Kodutütarde ja Naiskodukaitsjatega on koos pea 30 000 vabatahtlikku. Esimest korda 1927. aastal kokku tulnud Naiskodukaitse teeb igal aastal läbi kümneid õppuseid. Muuhulgas harjutatakse esmaabi andmist ja seda, kuidas välitingimustes massidele süüa teha ja relva käsitleda.

Naiskodukaitse esinaine Airi Tooming ütles, et viimane aasta on andnud parima ettevalmistuse just suurema rahvahulga evakueerimiseks.

"Kõige olulisem selle juures ongi see, et meil on need inimesed, kes on kiirelt valmis reageerima. Kuna me väga täpselt niikuinii ei tea, milline see kriis on, mis meil siin järgmisena tuleb, siis me ka väga täpselt selleks kriisiks ju valmistuda ei saa," sõnas Tooming.

Kui varem liitus Naiskodukaitsega igal kuul paarkümmend inimest, siis Ukraina sõja esimestel kuudel tuli uusi liitujaid üle tuhande ja tänaseni on värskete naiskodukaitsjate rivi aastatagusega võrreldes pikem.

Kõiki vabatahtlikke organisatsioone Eestis iseloomustab uskumatu teotahe ja koostöö. Jõelähtme vallas, kus näiteks tormide tõttu juhtub pisikriise pigem tihti, pandi juba aastaid tagasi pead kokku, mille tulemusel loodi seal ühe esimesena Eestis kohalik elanikkonnakaitse selts.

"Aktuaalne kaamera" kohtub seltsi asutajaliikme Rait Killandiga, kui ta on parasjagu vahipostil Kaberneeme vabatahtlikus päästekomandos.

"Motivatsioon on ju ka see, et kui sa päriselt oled inimese päästnud surmast, siis see ongi umbes sama, nagu mul oleks üks laps juures. Tegelikult on see üliäge," ütles Killandi.

"Meil on kogemust loodusõnnetustega. Meil on kogemust ja ilmselt üle Eesti on see kogemus olemas, kus võib tekkida humanitaarkatastroof, võib-olla põgenikekriis ja me oleme pigem selleks valmis. Aga loomulikult, uus reaalsus ütleb, et peab olema ka sõjaks valmis," rääkis Killandi.

Viimase aasta jooksul on kogukond täiendanud oma varusid, teinud teavitustööd ja viinud läbi õppusi, muuhulgas elektrikatkestusteks. Killandi sõnul on põhjaliku ettevalmistuse tõttu vähemalt Jõelähtme vald valmis vaat et kõigeks. Taolisi kodanike seltse on vaikselt siin-seal Eestis kerkimas mujalgi. Ja kui oleks vaid rohkem raha.

"Inimesed on oma tööaja ja oma energia nii kõvasti siia valdkonda praegu pannud, et see areng, mis praegu toimub ja hetkel veel käib, on väga rahuldust pakkuv. Aga mitte seda rahuldust, et ma teaks, mis saab järgmisel aastal," sõnas Margo Klaos.