Eesti ja Tšehhi on ainsad Euroopa Liidu riigid, mis siiani on läbi ajanud automaksuta. Valikuvõimalusi selle kehtestamiseks on palju - seda võib teha süsinikuheite suuruse, kütuse tüübi, mootori võimsuse või mahu, auto vanuse, kaalu või isegi pikkuse alusel.

Autolehe tegevtoimetaja Elmar Ots ütles, et automaks taandub lõpuks põletatavale kütusekogusele ja seda kaudu õhku paiskuva heitmekogusele. "Mingit vahet ei ole. Võimsam auto, rohkem bensiini. Raskem auto, rohkem bensiini. Rohkem bensiini, rohkem õhusaastet," lausus Ots.

Transpordiameti värskelt avalikuks tulnud ettepaneku järgi võiks maksustada kõiki sõiduautosid, mille süsinikuheide on vähemalt 120 grammi kilomeetri kohta. Mida suurem heide, seda suuremaks muutub ka maks. Inimesed peaksid niiviisi maksma igal aastal keskmiselt 100-120 eurot.

Samamoodi võiks ameti arvates maksustada auto registreerimise. Autoostu hinnale lisanduks niiviisi keskmiselt 1800-2000 eurot.

Keskmise eestlase lemmikauto on Volkswagen Passat. "Aktuaalse kaamera" võttegrupi ette jäänud Volkswagen Passati passi järgi on selle sõiduki süsinikuheide 138 g/km. Transpordiameti nägemuse järgi peaks sõiduki esmasel registreerimisel siin juurde maksma hinnale 1656 eurot.

Rahandusminister Mart Võrklaeva (RE) nägemuses peaks lisaks süsinikuheitele arvestama maksustamisel ka auto väärtust. Osalt seetõttu, et muidu langeks liiga suur vastutus nendele inimestele, kel ongi suurem vajadus sõita pikki vahemaid, kuid kel pole raha endale säästlikumat autot soetada.

"Tegelikult probleem meil tihti nende suuremate autodega ja autostumise ja saastega on linnapiirkonnas. Ehk see luksuse- või hinnakomponent võiks rohkem mõjutada ka seda, et siin samas linnas, kus me tahame, et need autod oleksid väiksemad, et mõjutada seda positiivses suunas, väiksemate autode suunas. Ja teisalt, et kui sa nüüd ostad endale suure, saastava, kalli auto, siis sa maksad selle eest ka riigile rohkem," rääkis Võrklaev.

Kallimate autode maksustamise idee tundub mõistlik ka Ernst and Youngi maksueksperdile Ranno Tingasele. Ta tõi välja, et võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis varamaksud väga madalad.

"Väga raske on hakata maksustama kasukaid või käekellasid. Võib-olla auto ongi tüüpiliselt kodu järel järgmine varaklass, mis väga paljudel inimestel on, mida on üldse võimalik suurema summa pealt maksustada. See on tõenäoliselt see mõtteviis, et mingi varamaks võiks olla. Ma isegi ei nimetaks seda luksusmaksuks, vaid pigem varamaksuks. Ja veelkord - see ei pea olema, see on lihtsalt poliitiline valik, et seda summat veidikenegi jagada. Pigem see on selline õiglasema jaotuse eesmärk," ütles Tingas.

Samas võiks teiste riikide kogemusest õppida seda, et automaks peaks olema võimalikult lihtne ja ühetaoline.

"Soomes on väärtusepõhine automaks. Selleks, et seda väärtust õigesti määratleda, on võimalik taotleda maksuametilt siduvat eelotsust, kus maksuamet määrab selle auto väärtuse, mida siis hakatakse maksustama, mis on maksubaas. Selgelt on see selline üsna keeruline süsteem ja on halb näide," lausus Tingas.

Eesti on võtnud endale kohustuse vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet transpordisektoris 1,6 miljoni tonnini. Võrreldes praegusega on see lausa kolmandiku võrra vähem. Sõiduautod moodustavad transpordisektori heitest lõviosa.

Autolehe tegevtoimetaja Elmar Ots ütles, et kui eesmärk on keskkonnahoid, siis ei tähenda see ilmtingimata, et nüüd peab kohe kehtestama automaksu. Taastuvtoormest diislikütuse kasutamisel väheneks autode heide näiteks kuni 90 protsenti.

"Kui eesmärk on puhtam keskkond, siis tehke keskkonnasõbralikele kütustele selged soodustused. Aastaid on istutud lihtsalt käte peal ja vaadatud ja mämmerdatud. Mitte midagi pole tehtud. Biometaan, kodumaine kütus, kodumaisest toormest, see oli viimase ajani kallim kui fossiilne maagaas," ütles Ots.

Rahandusministri sõnul ministeerium sellist mõtet ei ole kaalunud. Bioloogilisest toormest diislikütuse aktsiisi langetamine ei oleks ministri sõnul ka mõistlik, sest raha riigikassasse, erinevalt automaksust, see kuidagi juurde ei tooks.

Milline siis ikkagi on eesmärk - kas keskkonnahoid, luksuse maksustamine või riigikassa täitmine ja kus on tasakaalupunkt, seda otsib rahandusministeerium sügiseni, mil on plaanis eelnõu riigikokku saata.