Mandre ütles, et nii Venemaa kui ka Ukraina üritavad enne suurt pealetungi rünnata teineteise varustusteid ja logistikapunkte. Ukrainlased püüavad tema sõnul võimendada logistika puudujääke Vene armee jaoks.

"Ukraina pealetung nõuab kaitsvalt poolelt suurt kogust ressursse, laskemoona, kütust, kaitsetegevuse ajal venelaste ressursikulu kasvab hüppeliselt. Selleks, et neil tekiks puudujääk, et neil ei oleks piisavalt laskemoona, et neil saaks kütus otsa, selleks üritatakse vahetult enne rünnakut hävitada logistikakett," rääkis Mandre.

Ta sõnas, et ka venelased on rünnanud Ukraina logistikat kogu sõja jooksul. "Me lihtsalt tihtipeale ei tea sellest, sest ukrainlased ei avalikusta infot oma kaotuste kohta. See annaks vastaspoolele infot, kas nad olid edukad ja mis kujul tuleks neid rünnakuid jätkata," ütles Mandre.

Mandre rääkis, et venelased on oma logistilistest puudujääkidest õppinud ja suuri prohmakaid, kus nende sõjamasin jääks logistika tõttu seisma ei ole pärast sõja alguse möödalaskmisi enam tuvastatud. "Nad on suutnud suhteliselt kiiresti kohaneda erinevate lahinguvälja nõudmistega ja tagada oma üksuste varustamine vähemalt minimaalsel vajalikul tasemel," ütles ta.

Vene vägede logistikat on suurem määral mõjutanud raketisüsteemide HIMARS ukrainlaste kasutusse jõudmine.

"Kui HIMARS-id tulid, siis see mõjutas venelaste logistikat väga palju. Nad pidid kogu oma logistilise keti ümber ehitama. Kõik vahelaadimisjaamad, kus raudtee pealt laetakse relvastus ja laskemoon ümber veokitele ja saadetakse rindele, tuli viia väljapoole HIMARS-ite laskekaugust. See seadis surve alla nende maismaatranspordi ehk tipnes sellega, et neil on nüüd igapäevaseks varustuseks vaja oluliselt rohkem veokeid ja nende varustamine on läinud keerulisemaks," lausus Mandre.

"Aga nad on suures pildis oma väljakutsetega hakkama saanud. Kuigi rindeüksuste varustatus hinnanguliselt on halvenenud, siis see toimib ikkagi," sõnas ta.

Kui ukrainlased suudaks läbi lõigata Vene vägede maismaaühendus Krimmiga, kasvaks hüppeliselt Kertši silla olulisus Krimmi varustamise osas.

"Ilma Kertši sillata tuleks kogu Krimmi varustada, kas üle mere või õhu teel. See oleks oluliselt raskem kui kasutada auto ja rongi transporti," ütles Mandre.

Vene relvajõudude kõige suurem puudujääk on Mandre sõnul meditsiiniteenistus. "Nende lahinguvälja meditsiin ei ole tänapäevaste standardite kõrgusel. Nad kaotavad tänu halvale meditsiinile väga palju isikkoosseisu. Ja see ei ole mitte ainult rindel lahingkaotuste läbi," rääkis Mandre.

"Halva meditsiini tulemusena kannavad nad kindlasti oluliselt rohkem mittelahingulisi kaotusi läbi haigestumiste ja muude psühholoogiliste probleemide. Kui nad meditsiinisüsteemi korralikult toimima ei saa, siis see mõjutab ka olulisel määral sõdurite lahinguvõimet ja soovi võidelda," lisas ta.