Läti koalitsioon ei suuda presidendikandidaadis kokku leppida
Lätis kasvavad poliitilised pinged, sest koalitsioon ei suuda kokku leppida, keda valida presidendiks. Küsitlused näitavad erimeelsusi ka rahva hulgas – kolmandik küsitletuist soovib riigipeaks päris uut kandidaati, esimest ametiaega lõpetava Egils Levitsi toetus on madal.
Kuigi Läti presidendikandidaatide nimed tuleb seimi presiidiumile juba kuu keskpaigaks ära esitada, hoiavad koalitsioonipartnerid eelistustega enda poole – Ühinenud Nimekiri toetab oma asutajat, ettevõtja Uldis Pilensit ning Rahvuslaste Ühendus ja Uus Ühtsus sooviksid senise presidendi Egils Levitsi jätkamist riigipeana.
Tõenäosus vajalikud 51 häält koguda on Pilensil suurem kui Levitsil ning uuringufirma SKDS küsitluse põhjal on ka ühiskonnas tema toetus tuntavam – 34 protsenti Levitsi 14 protsendi vastu.
Levits ise on mitu korda välja öelnud ka ühe olulise tingimuse. "Arvan, et kui presidendi valimiseks vajaliku enamuse saamisel on määrav roll Kremli-meelsetel parteidel, on see praeguses olukorras lubamatu. See saaks olema vale ja ohtlik märk nii meie ühiskonnale kui ka partneritele."
Partei Läti Esikohal liider Ainars Šlesers tunneb end sellest mõtteavaldusest nõnda puudutatud, et on palunud uurida, keda ja miks Levits Kremli-meelseteks erakondadeks peab. Peaminister Krišjanis Karinšil on aga põhjust muretseda valitsuse kestvuse ja enda poliitilise tuleviku pärast, sest kui koalitsioon ühist kandidaati ei leia ja näiteks Pilens valitakse presidendiks opositsiooni häältega, tekib küsimus, milline valitsus siis Lätis õieti on.
"Minu arvates on paljudel põhjustel väga soovitav, et koalitsioon jõuaks ühise kandidaadi suhtes kokkuleppele. See hõlbustaks oluliselt kõigi omavahelist koostööd, muudaks arengu prognoositavaks ja järjepidevaks. Selge, et meil praegu sellist kokkulepet pole. Kuid 13. maini on veel aega ühisele seisukohale jõuda," ütles Karinš.
Lätis kipub juba tavaks muutuma, et presidenti ei õnnestu teiseks ametiajaks tagasi valida. Poliitikud räägivad nüüdki üha enam alternatiivse või kompromisskandidaadi võimalikkusest. Varemgi on Lätis sel moel lahendus leitud. Ja jälle on kogutud üle 10 000 allkirja, mõjutamaks seimi muutma põhiseadust, et presidendi saaks valida rahvas.
31. mail parlamendis toimuvaid valimisi see siiski ei mõjuta, sest rahvahääletuse plusse-miinuseid hakatakse kokku arvutama sügisel.
Toimetaja: Barbara Oja