Kosovo ja Serbia liidrid ei jõudnud pingete leevendamises kokkuleppele, tõdes Euroopa Liidu välispoliitikat juhtiv Josep Borrell.

Kosovo põhjaosas elav serblaste kogukond keeldub Kosovo võimudele allumast. Sügisel lõpetasid nad osalemise Kosovo politsei ja kohtuvõimu töös ning boikoteerisid hiljutisi kohalike omavalitsuste valimisi. Serbia nõuab Kosovos elavatele serblastele suuremat autonoomiat. Põhja-Kosovos elab ligikaudu 50 000 serblast. Osapooled leppisid siiski kokku, et teevad koostööd Kosovo sõja ajal, 1990ndate aastate lõpus hukkunud inimeste säilmete tuvastamiseks. Sellest ajast on üle 1600 inimese teadmata kadunud. Tollases sõjas hukkus rohkem kui 13 000 inimest, meenutas Reuters.

Josep Borrell kutsus osapooli leidma lahendust, mis tagaks, et Kosovos elavad serblased naaseksid Kosovo riiklikesse institutsioonidesse. Kosovo peaminister Albin Kurti rõhutas, et Kosovo ei saa nõustuda ettepanekuga, mis annaks serblastele riigis suurema autonoomia. Kurti sõnul tahetakse autonoomiat, kuna see võimaldaks luua serblastele Bosnia eeskujul enda "Srpska vabariigi". Srpska ehk serblaste vabariik on üks kahest Bosnia riigi autonoomsest osast. Bosnia serblaste liider teatas hiljuti, et soovib Srpska vabariigi ühinemist Serbiaga.

Albin Kurti sõnul pakub ta Serbiale serblaste autonoomia asemel välja suhete normaliseerimise. Kurti tõi esile, et sarnaselt normaliseerisid omavahel suhted Horvaatia ja Serbia. Kosovo kuulutas 2008. aastal välja iseseisvuse, kuid Serbia pole enda endise provintsi iseseisvust tunnustanud. Kosovo iseseisvusele eelnes 1998. aastal alanud Kosovos elanud albaanlaste ülestõus Belgradi vastu,  mis päädis NATO sekkumisega 1999. aastal. Seejärel administreeris Kosovot lühikest aega ÜRO.