"Venemaa avalikustas selle peaaegu 20 tundi hiljem. See tekitab küsimusi, et mida nad siis senikaua ootasid. Ukraina on eitanud oma seotust selle rünnakuga ja ei ole tulnud ka ühtegi viidet sellele Ukraina meedia poolt. Info teiste rünnakute kohta on ikkagi sotsiaalmeedias hakanud liikuma, aga selle kohta mitte. See põhiline järeldus sellele rünnakule on see, et Moskva ei ole enam turvaline ja Vene õhukaitse ei tule sajaprotsendiliselt toime," kommenteeris Saks ERR-ile.

"Et seda tehti enne 9. maid võis ka eeldada. Ma ei saa väita, et see on kindlasti ukrainlaste korraldatud, kuna selle kohta selget infot ei ole. See võib olla kelle iganes korraldatud. See võib olla ka huligaansus. Venemaal on ka selliseid kodanikke piisavalt, kes naudivad sellist segadust," lisas ta.

Saks ütles, et Ukraina infooperatsioonid on enne 9. maid üritanud tekitada Venemaal ohutunnet. "Kuna Vene ühiskond on ise selles võidukultuse lõksus, siis see annab väga soodsa pinnase Ukrainale selliste väikesemastaabiliste rünnakutega saavutada väga suurt infooperatsiooni efekti. Kui see ka ei olnud ukrainlaste korraldatud, siis see väga hästi sobib Ukraina surve avaldamise kavasse Venemaa suunal," lausus Saks.

"Teine huvitav punkt on see, et Venemaa mõtles üsna kaua ja nüüd otsustati seda kasutada, et tekitada mingisugust oma kommunikatsiooni survet oma elanikele. Arvata võib, et nad üritavad mobiliseerida selle läbi inimesi rohkem patriootlikusse meeleollu. Aga teistpidi avati tohutu Pandora laegas spekulatsioonidele. Kindlasti tulevad siin mängu igasugused Vene partisanid ja Ukraina partisanid. Ei ole kindel, et Vene valitsus suudab selle intsidendi oma kasuks rakendada," arutles Saks.

"Ma hästi ei usu, et selle Kreml korraldas, sellepärast, et see risk on väga suur, et hakata sellise üldise Vene armee imagoga riskima. Milleks neil seda vaja on?"

Saksa sõnul võib ainsana kõne alla tuua teatud konteksti loomine selleks, et kui Ukraina vastupealetung saab Vene armeele katastroofiliseks, siis on vaja välja kuulutada sõjaseisukord ja uus mobilisatsioon.

"Aga Ukraina jaoks ei oleks see mingi probleem. Ja Venemaa saaks selle sõjaseisukorra välja kuulutada ka ilma nende droonirünnakuteta. Ma taju küll, et sellist Vene armeed väga halvast küljest näitavat rünnakut oleks vaja just Kremlist korraldada," rääkis Saks.

Saks ütles, et Venemaal ei ole ka ruumi enam sellele rünnakule kuidagi eskalatsiooniga vastata. "Neil ei ole mingit võimalust eskaleerida. Nad on Ukraina vastu kõike teinud, mida vähegi konventsionaalsete relvadega teha saab, massihävitusrelvi nad kasutama ei hakka. Selleks ei ole see nüüd piisav ettekääne. Neil ei ole jõuvaru, et seda konflikti kuidagi suuremaks paisutada. Neil ei ole reserve, neil ei ole võimalust rünnata ühtegi teist riiki, sõjateatrit laiendada. Neil ei ole ühtegi relva enam jäänud, mida nad Ukraina vastu juba kasutanud ei oleks," rääkis Saks.

Kannik: kahtlen, et see oli Ukraina katse tappa Putinit

Kaitseuuringute keskuse direktor Indrek Kannik ütles "Aktuaalsele kaamerale", et ta tõsiselt kahtleb Ukraina kavatsuses tappa Venemaa presidenti Vladimir Putinit.

"Seda, et see on Ukraina katse tappa Putinit, ma küll väga kahtlen. On ju üldiselt teada, et ega Putin Kremlis oma öid ei veeda ja kui veedab, siis on need väga harukordsed hetked. Teiseks, kui ma mõtlen Ukraina vaatevinklist poliitiliselt, siis Ukraina huvides ei ole tänasel hetkel Putinit tappa, kuna ükskõik, kes oleks järgmine Venemaa liider, oleks surve Ukrainale minna läbirääkimistele Venemaaga kindlasti Ukraina liitlaste poolt suurem," kommenteeris Kannik.

"Ma ei välista seda võimalust, et Ukraina huvi on tekitada Venemaal igakülgset segadust ja kaost, et Ukrainlased mingi droonirünnaku võivad Moskva suunas ette võtta, aga seda on ka praegu vara hinnata, kuna on palju küsitavusi ka Vene poole informatsioonis," lisas Kannik.

Sakkov: rünnak tundub Kremli lavastatud

Saksast mõnevõrra teisel arvamusel oli aga Eesti suursaadik Soomes, samuti julgeolekuvaldkonda hästi tundev Sven Sakkov.

"Tundub nagu Kremli enda lavastus olevat. Mõelgem selle peale kuivõrd piinlik on Kremli jaoks see, kui suudetakse lasta üks droon Kremli pihta, isegi kaks drooni. Nad on suutelised asju mitteavalikustama, selle maha vaikima. Praegu on kuidagi väga kahtlaselt, proaktiivselt öeldud, et ukrainlased tegid. Kõlab nagu lavastus, aga ega ju ei tea veel," kommenteeris Sakkov ETV saates "Ringvaade".

Venemaa presidendi pressiteenistus teatas kolmapäeval, et ööl vastu kolmapäeva tabas Kremlit Ukraina korraldatud droonirünnak.

Ukraina poolelt seni kommentaare laekunud ei ole. Samas, tavaliselt Ukraina Venemaa territooriumil toimunud rünnakuid ei kommenteeri.

Uudisteagentuuri RIA Novosti teatel Putinit rünnaku hetkel Kremlis ei olnud ja ta töötas sel ajal oma Novo Ogarjovo residentsis.