Energeetikas vähenes tootmine 18,5, töötlevas tööstuses 11,9 ning mäetööstuses 14,9 protsenti.

Töötleva tööstuse tegevusalade lõikes vähenes märtsis tööstustoodangu maht pea kõigis harudes.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helle Bunderi sõnul näitasid suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvu ainult toiduainete (1 protsent), põlevkiviõli (18,5 protsenti) ning mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (2,4 protsenti).

Olulisematest tegevusaladest vähenesid puidu töötlemine (23,3 protsenti) ning elektriseadmete (3,6 protsenti), metalltoodete (13,9 protsenti) ja elektroonikaseadmete (5,4 protsenti) tootmine.

"Sügavaimat langust alates 2022. aasta lõpust näitas paberi ja pabertoodete tootmine, ulatudes märtsis 47,5 protsendini," lisas Bunder.

Võrreldes 2022. aasta märtsiga kahanes töötlevas tööstuses tööstustoodangu müük 2023. aasta märtsis kalendaarselt korrigeeritud andmetel jooksevhindades 5,3 protsenti. Toodangu müük siseturule langes 12,2 ning müük ekspordiks 0,9 protsenti.

Töötleva tööstuse toodangust 69,3 protsenti müüdi välismaale.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel vähenesid toodangu mahud 2023. aasta märtsis võrreldes veebruariga tööstuses kokku 0,9 ning töötlevas tööstuses 2 protsenti.

Energeetikavaldkonnas vähenes elektri tootmine koguseliselt (MWh) võrreldes 2022. aasta märtsiga 35,4 protsenti, soojuse tootmine 3,7 protsenti.

Tööstus on suurim majandussektor ja majanduskasvu oluline vedaja. Tööstustoodangu indeks hõlmab kolme valdkonna ehk mäetööstuse, energeetika ja töötleva tööstuse majandusnäitajaid.