Elmar Vaher pani kohtu abiga distsiplinaarmenetlusele käe ette

Kelmusekahtlustuse saanud endine politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher pöördus kohtusse, et peatada tema suhtes algatatud distsiplinaarmenetlus. Menetluse käigus Vaher ütlusi ei andnud.
Nädal pärast seda, kui kaitsepolitsei Elmar Vaheri kinni pidas, kogunes siseministeeriumis kolmeliikmeline komisjon. Teenistusest kõrvaldatud endise politseijuhi suhtes algas distsiplinaarmenetlus, mille kokkuvõte pidi siseministri kätte jõudma hiljemalt kahe kuuga ehk 30. juuniks.
"Siis me küsisime Elmar Vaherilt mitmeid küsimusi ja selgitusi rotatsioonide kohta," rääkis siseministeeriumi siseauditi osakonna juhataja Tarmo Olgo. "Ning pärast pikka mõtlemisaega Elmar Vaher otsustas ja teatas oma esindaja vahendusel, et ta ei soovi kahjuks selgitusi anda."
Olgo kinnitusel andis seadus selleks võimaluse. "Kui sul on samaaegselt käimas kriminaalmenetlus, siis sa ei pea teises menetluses andma neid ütlusi, mis sa oled kriminaalmenetluses andnud," märkis Olgo. "Kui ta nii on otsustanud ja sellise kaitsetaktika valinud endale, siis on see tema valik ja meil jääb üle ainult seda aktsepteerida."
Kogu loos on lisaks Vaherile teisigi asjaosalisi, lisaks saab ministeerium ligi tarvilikele dokumentidele. Seega, vaatamata Vaheri vaikimisele läinuks menetlus edasi. Kuid siis tegi Vaher järgmise käigu.
"Ta pöördus kohtu poole, kus palus distsiplinaarmenetluse tunnistada õigusvastaseks," rääkis Olgo. "Ja kohus rakendas tema palvel esmast õiguskaitset, kus ta keelas siseministeeriumil võtta või anda hinnangut antud asjas. Täna oleme olukorras, kus me ei ole saanud väga palju toiminguid teha selleks, et tõde välja selgitada."
Vaher märkis oma kaebuses, et distsiplinaarmenetluse alustamisel polnud täpselt välja toodud, milles ta eksis. "Eks see nüüd ongi käimasoleva kohtumenetluse objekt, et välja selgitada, kui põhjalikult tuleb see lahti kirjeldada," sõnas Olgo, kelle sõnul ongi distsiplinaarmenetluse eesmärgiks asjaolude ja süü välja selgitamine. "Ja sel hetkel, kui distsiplinaarmenetlus alustatakse, ei ole terviklikku pilti toimunust ja seetõttu ei ole võimalik ka detailis seda kirja panna."
Ka kohtuvõidust poleks enam abi
See, et kohus andis vaidluste ajaks Vaherile esialgse õiguskaitse, on Olgo sõnul üsna tavapärane "Selleks, et mitte jõuda distsiplinaarmenetluse protsessis selle kohani, kus on väga raske tagasi pöörata. Ehk kui on tehtud otsus, ehk kas leitud süü või mitte, ei ole võimalik enam tagantjärele leida, et oleks kuidagi teisiti," kirjeldas Olgo kohtult saabunud selgitusi.
Tarmo Olgo sõnul saab ministeerium endiselt uurida dokumente, kuid ühtegi hinnangut nad kujundada ei tohi. "Me ei saa koostada ka distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet ega selle eelnõu ega seda ka osalistele näidata ja selgitada nii kaua, kui esialgne õiguskaitse on kehtiv," rääkis Olgo.
Kohtuvaidlus käib Olgo sõnul edasi. Aga kui halduskohus annab ka õiguse siseministeeriumile, pole sellest praktiliselt enam abi. Siseminister lõpetas äsja Vaheri suhtes algatatud distsiplinaarmenetluse, sest Vaheri teenistusaeg politseis lõppes.
"Tema suhtes ei ole võimalik enam teha distsiplinaarmenetluse toiminguid ja muu hulgas üks toiming on see, et sa teed kokkuvõtteid, sa tutvustad seda ja sa teed ka järeldused," tõdes Olgo.
Teenistusliku järelevalve tulemus selgub 31. mail
See, et Elmar Vaheri teenistusaeg lõppeb mai alguses, oli teada juba varem. Muu hulgas siis, kui valitsus teatas, et soovib distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet augusti lõpuks ja siseminister teatas, et soovib sama kokkuvõtet juuni lõpuks. Olgo sõnul arvestati riskiga, et reaalselt on menetluse läbiviimiseks umbes kuu aega.
"Aga me eeldasime ja ootasime, et Elmar Vaheril on soov anda kiiresti selgitust ja me saame need asjaolud ruttu välja selgitada ja tegelikult distsiplinaarmenetluse kokkuvõtted enne ära koostada. Aga kahjuks meie plaanid ei läinud nii, nagu me soovisime," sõnas Olgo.
Asja uurimine siseministeeriumis siiski ei lõppe. Nimelt alustati märtsis ka teenistuslikku järelevalvet politsei- ja piirivalveameti üle. "Teenistusliku järelevalve eesmärgiks on välja selgitada kõik need asjaolud ja nende õiguspärasus, mis on seotud teenistujate tähtaegse üleviimisega ehk rotatsiooniga politsei- ja piirivalveametist," selgitas Olgo, kelle sõnul peaks teenistuslik järelevalve lõppema 31. mail.
"Ja need samad asjaolud, mida me distsiplinaarmenetluse käigus plaanisime vaadata, siis me vaatame need ka teenistusliku järelevalve raames ära," ütles Olgo ning kinnitas, et kogutud info ei lähe kaduma. "Lihtsalt järelevalve objekt pole Elmar Vaher, vaid on politsei- ja piirivalveamet."
Samal ajal peaks lõppema ka kaitsepolitsei suhtes algatatud teenistuslik järelevalve. "Vastavalt seadusele on teenistusliku järelevalve kokkuvõtted avalikud niivõrd, kui seal ei ole seda informatsiooni, mis on asutusesiseseks kasutamiseks," rõhutas Olgo. "Ma arvan, et olulises osas saab avalikkus sellega tutvuda."
Toimetaja: Mirjam Mäekivi