Miks pöördus Elmar Vaher kohtusse, et tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise korraldus kehtetuks kuulutataks?

See tegu, mida siseministeerium distsiplinaarmenetluse korras uurida kavatses, on aegunud. Distsiplinaarmenetluse korras saab uurida tegu, mille toimepanemisest ei ole möödas rohkem kui kaks aastat. Teiseks saab uurida sellist tegu, mis vahetule juhile sai teatavaks vähem kui kuus kuud tagasi.

Need Elmar Vaheri teod, mida uurida kavatseti, pandi toime 2019. aasta aprillis ehk neli aastat tagasi. Ja sellest, et Erik Heldna ametisse nimetamise ja roteerimisega on kaitsepolitseiamet tõstatanud õigusliku probleemi, informeeris Vaher ministrit [Mart Helmet – toim.] ja kantslerit juba 2020. aasta suvel ehk rohkem kui kaks ja pool aastat tagasi. Ja siis, kui 2021. aasta alguses tuli uus siseminister, informeeris Elmar Vaher ka uut siseministrit [Kristian Jaanit – toim.].

Nii et, kui siseministeerium oleks näinud seal mingit rikkumist ja oleks tahtnud seda uurida, siis oleks ta seda saanud ja pidanud tegema juba kaks ja pool aastat tagasi. Sellest tulenevalt nii distsiplinaarmenetluse algatamine kui ka tema ametist kõrvaldamine on meie hinnangul olnud ebaseaduslik.

Kas Elmar Vaher oleks tahtnud, et ta oleks ametist kõrvaldatud mõnel muul alusel kui distsiplinaarmenetluse algatamine?

Jaa, siseministeeriumi soov, et Elmar Vaher ei oleks politseiametis sel ajal, kui toimub kriminaalmenetlus, selleks oleks olnud ka viisakamaid viise. Ja kõige lihtsam oleks olnud see, kui Elmar Vaher oleks läinud puhkusele ja olnud puhkusel oma ametiaja lõpuni. Ehk selle distsiplinaarmenetluse algatamiseks ja tema sellega ametist kõrvaldamiseks ei olnud mingit vajadust.

Kas alternatiiv Vaheri ametist kõrvaldamiseks olekski olnud vastastikune kokkulepe?

Küsimus on selles, et keegi sellistesse läbirääkimistesse ei asunud. Keegi ei küsinud Elmar Vaherilt, kas ta oleks nõus oma ametiaja viimased nädalad puhkusel olema või mitte. Vaheri seisukohta küsimata alustati mürinal seda distsiplinaarmenetlust.

Kas ilma distsiplinaarmenetluseta oleks saanud teda mõnel muul moel jõuga ametist kõrvaldada?

Tegelikult on politsei- ja piirivalveseaduses ka erisäte selle kohta, et kui politseiametniku suhtes alustatakse kriminaalmenetlust, saab teda ametist kõrvaldada. Samamoodi 60 protsendi palga säilitamisega.

Tõsi, seda sätet saab rakendada peadirektor tema alluvuses töötavate politseiametnike suhtes. Kas seda sätet saab tõlgendada nii, et seda saab rakendada ka peadirektori suhtes, on õigusliku vaidluse küsimus. Aga sellist teemapüstitust kahjuks üldse ei olnud.

Mäletatavasti tuli skandaali alguses mitu käskkirja. Kõigepealt kõrvaldas Vaheri ametist siseminister Lauri Läänemets. Siis algatas valitsus distsiplinaarmenetluse ja kõrvaldas samuti Vaheri ametist.

Mina täpselt ei tea seda, mis toimus siseministeeriumis. Aga fakt on, et kõigepealt siseminister ise kõrvaldas Elmar Vaheri ametist. Siis said nad aru, et siseministril sellist pädevust ei ole ja ametist saab kõrvaldada ainult valitsus. Siis nad tühistasid selle esimese ametist kõrvaldamise käskkirja ära ja see tehti valitsuse korraldusega.

Kas see esialgne siseministri käskkiri oleks ka teie hinnangul olnud õigustühine?

Jah, see kindlasti oleks olnud õigustühine. Aga sellest nad said õnneks ise aru ja tühistasid ise selle käskkirja ära ja viisid teema valitsusse otsustamiseks.

Kas juhul, kui Elmar Vaher oleks läinud poolte kokkuleppel puhkusele, oleks ta siis rahaliselt vähem kaotanud? Teatavasti sai ta ajal, mil ta oli töölt kõrvaldatud, 60 protsenti oma palgast.

Kindlasti ka see. Kui kohus tunnistab selle ametist kõrvaldamise ebaseaduslikuks, siis tuleb see palgavahe hüvitada. Aga raha ei ole selles juhtumis esmane.

Võiks ju arvata, et distsiplinaarmenetlus teeb Elmar Vaherile ainult rõõmu, sest tõde tõuseb, vale vaob.

Siin tuleb arvestada ka seda, et käib kriminaalmenetlus. Ilmselgelt kriminaalmenetluse võimalused tõde tuvastada on kõige suuremad. Ja kui see juba käib, siis täiendavalt mingit distsiplinaarmenetlust läbi viia on täiesti tarbetu.

Kas nüüd, kui distsiplinaarmenetlus on lõpetatud, peaks selle, kas menetluse algatamine oli õiguspärane, halduskohtus lõpuni vaidlema?

Kindlasti see tuleb lõpuni vaielda, sest kohus peab võtma seisukoha, kas distsiplinaarmenetluse alustamine ja ametist kõrvaldamine oli õiguspärane või mitte. Ja tuleb lahendada ka saamata jäänud töötasu küsimus.

See, et valitsus otsustas distsiplinaarmenetluse lõpetada, ei muuda midagi halduskohtumenetluse kontekstis.