Peale Ukraina sõja algust on Eesti kaitseinvesteeringute maht kõvasti tõusnud. Kui 2022. aastal oli see veel 2,16 protsenti riigieelarvest ehk 776 miljonit, siis nüüdseks on see tõusnud 5,46 protsendini, mis on üle 2,2 miljardi euro.

Kaitseinvesteeringute eest vastutab Eestis RKIK ning asutuse juhi Vaheri sõnul kaasneb selliste summadega kaheldamatult korruptsioonioht. Milline on ohutase praegu, Vaheri sõnul aga selge pole.

"Mina praegu siin viis kuud töötanuna ei oma ülevaadet, kas meil on korruptsiooni poolest kõik hästi. Seda küsimust tuleb hoolega Hercule Poirot' moodi uurida," sõnas Vaher Ekspressile.

Ta lisas, et kui brutopalgaks 2800 eurot saav hanketöötaja hangib 200 miljonit maksvat tehnikat, siis ei ole see jätkusuutlik.

Pärast Vaheri asumist RKIK-i direktoriks, mis toimus selle aasta jaanuaris, on asutuses toimunud kõvasti muutusi. Ametist on lahkunud mitmed osakonnajuhid ning lahkumas on veel ka kategooria- ja portfellijuhte.

"Igaühel on oma lugu. Mõne inimese puhul mul on siiralt kahju, et ta ära läks. Üks oluline osakonnajuht saatis üle-eelmine nädal SMS-i, et ta tegelikult tahaks tagasi tulla. Et ta kahetseb oma kiiret ja emotsionaalset käiku. Aga mis seal salata. Mind ootas ees ka väike organisatsioonikultuuri erinevus," sõnas Vaher ning tõdes, et organisatsioonis on rahulolematus olemas.

Lisaks rääkis Vaher, et eelmainitud korruptsiooniohuga tegelemiseks on tal plaanis tugevalt üle vaadata ka asutuse siseauditeerimine ja sisekontroll, mis pidavat muutuma RKIK-i juhtimise lahutamatuks osaks.

"Need saavad olla töötajatele igakülgseks toeks, mitte hirmuks. Aus inimene ei pea midagi kartma," sõnas ta.

Ekspressi intervjuud Elmar Vaheriga saab täismahus lugeda siit.