Kuna mikrobioloogiliste analüüside tegemine võtab veel aega, siis kinnitatud analüüsitulemusi terviseamet esmaspäeval veel anda ei saa.

Terviseameti juhi kohusetäitja Mari-Anne Härma ütles, et asjad hakkasid Kuressaares arenema laupäeval, kui inimesed pöördusid kohalikku haiglasse. "Pühapäeva õhtuks oli 20 patsienti, täna on EMO-sse pöördunud kaheksa inimest. Puhangu vaibumisest rääkida ei saa, kuigi haiglajuhi sõnul on olukord rahulik. Kiirabi kutsete arv on aga kõrge, seega sündmus kestab," rääkis Härma.

"Haigus allub ravile, äge faas möödub 12 tunniga, kuid vanurid ja väikelapsed on enim ohustatud," lisas Härma.

Härma sõnul võib haiguspuhangu algpõhjuseks olla neljapäeval Kuressaares toimunud veeavarii, kus joogivesi võis saada saastatud reoveega. "See on tavapärane nähtus, et kui joogivesi saab reoveega saastatud, siis lähevad viirused ja bakterid levima. Eile olid esimesed proovid laboris, väga ulatuslikust saastumisest ei saa rääkida, aga esimesed labori tulemused annavad positiivseid signaale E. coli-laadsete bakterite juurdekasvust, aga ei saa välistada ka veega levivaid viirusnakkuseid," rääkis Härma. "Võimalik, et ei leitagi ühte kindlat süüdlast," lisas ta.

Terviseametil pole veel kindlat infot, millal on Kuressaare vesi taas joogikõlblik. "Kui kaua võtab Kuressaare Veevärgil aega veetoru puhastus, pole täpselt teada, aga ilmselt on see paar päeva. Siis võetakse uued proovid. Enne terviseameti sõnumit, et ühisveevärgi vett tarbida on ohutu, tuleks tarvitada ainult keedetud vett ja pudelivett," sõnas Härma.

Olukorra lahendamine läheb veel edasi, ütles Härma.

PTA: toidukäitlejad peavad tegevuse peatama

Põllumajandus- ja toiduameti juhtivspetsialist Jaana Oona ütles, et piirkonnas on ka palju toidukäitlejaid, seega palub amet toidukäitlemine lõpetada kohe, kui ei leita muud vett toidukäitlemisel kasutamiseks. "Muidu läheb haigus toidu kaudu edasi," sõnas Oona.

"Niisamuti on käte pesemisel oluline, et vesi vastaks joogivee nõuetele, kui ettevõttes toimub toidu pesemine ja pakendamata toidu käitlemine vms," ütles Oona.

Saaremaa abivallavanem Liis Lepik ütles, et ettevõte Kuressaare Veevärk on alustanud veetorude klooritamist. Probleemiks on saarel aga pudelivee puudus.

"Suuremates ja väikestes kauplustes on joogivesi saanud otsa, suhtleme Coopiga, et inimesed saaksid pudelivett kätte. Viisime haridusasutustesse esimesed kogused pudelivett, homme tarnime teise koguse," sõnas Lepik.

"Kuressaare haigla tuleb toime. Ootame ära ametlike proovide tulemused, siis saame otsuseid vastu võtta, kuidas saame oma elanikele vett tarnida," sõnas Lepik.

Praegu pole teada, kas veeavariid likvideerinud ettevõte Kuressaare Veevärk tegi neljapäeval enne veeühenduse taastamist vajalikud analüüsid. "Peame uurima – meil on indikatsioone, et neid proove ei tehtud," sõnas Härma.

Lepik ütles samuti, et see on üks asjaolu, mida omavalitsus jälgib. "Kui kriis pole enam nii akuutne, hakkame põhjuseid välja selgitama," sõnas ta.

Haiglajuht: nakatumiste küür on ületatud

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane ütles "Ringvaatele" antud intervjuus, et haiglas on üldine olukord rahulik, kuigi haigeid erakorralise meditsiini osakonda siiski veel saabub.

Pühapäeva seisuga oli haiglasse abi saamiseks pöördunud paarkümmend inimest, esmaspäeva jooksul käis EMO-s 18 patsienti, kellest kaheksa said tilkinfusiooni ning kümme nõustamist. Haiglasse on jäetud kokku kolm inimest.

"Arvestades haiguspuhangu ulatust ja kui palju inimesi haiglasse jõuab, ma võiks öelda, et ikkagi suurem osa tõenäoliselt põeb kergemalt, mis muidugi ei tähenda, et infektsioon oleks lihtne," sõnas Laane.

Tema sõnul ei tasu kohe pärast sümptomite tekkimist haiglasse pöörduda. "Aeg on pöörduda siis, kui tekib nõrkus või tunne, et oksendamine või kõhulahtisus ei jää kuidagi järele. Sümptomid peaksid kestma tunde. See on ikkagi väga suur nõrkus," selgitas arst ja kinnitas, et suurt EMO ummistust ei ole siiani tulnud.

Laane tõdes, et inimestes võib tekitada olukord hirmu, aga seda ei tohiks edasi levitada. "Sest objektiivselt pole olukord nii hull, et hakkab pikaks ajaks ja massiliselt inimesi jalust maha võtma. Aga enda tervise suhtes peab olema ettevaatlik," rõhutas ta.

Sümptomite tekkimisel on Laane sõnul oluline vedelikukadu asendada ehk juua palju mineraalvett või ka teed. "EMO-sse inimesed tulevadki eelkõige, kuna on kaotanud vedelikku."

Kui tegemist on bakteriaalse probleemiga, on selle peiteaeg Laane sõnul paar päeva, kuid kui seal on sees ka viirus, mis praegu veel selgunud ei ole, siis võib peiteaeg olla 12 kuni 24 tundi.

Arst tõdes, et haigus võib nakkuda ka inimeselt inimesele. "Kui ikkagi hügieenireeglid on nõrgad, saab ka inimeselt inimesele minna. Need on fekaal-oraalsed nakkused. See on nakatumise tee ja kui hügieenireeglid pole täidetud, on võimalik. On kõlanud ka, et voodipesu võib olla nakkusohtlik või nõud. See on tõsi," selgitas ta.

Laane hinnangul on kriitilisem aeg Saaremaal möödas. "Minu hinnang on, et me peaks olema selle küüru ületanud. Ootaks haigeid veel homme ja ülehomme võib-olla, aga see, mis nakatumist põhjustas, on möödas," ütles ta.

Kuressaare linna piires algas laupäeva keskpäeval massiline haigestumine kõhulahtisuse, oksendamise ja kõhuvaluga. Kolle on selgelt lokaliseerunud Kuressaare linna piiresse. Pühapäeval oli terviseametil info paarikümne haiglasse pöördunud inimese kohta, kellest kümmekond vajas ravi. Enim ohustab saastunud vesi eakaid ja lapsi.

Kuressaare Veevärk välistab avariipaigal vee reostumise võimaluse

Kuressaare veevärgi esindaja välistas avariipaigal joogivee reostamise võimaluse. 

"Ma tänase päevani ei ole välja suutnud mõelda seda konstruktsiooni, mismoodi see bakter võis joogivette sattuda. Hetkel ma välistaks täielikult selle, et see veehaardest sai tulla. Ja ütleme, füüsikaliselt on raske seda siduda ka veeavariiga, sest selline veeavarii iseenesest ei põhjusta ju saaste teket. Et solgiveetoru ja veetoru kokku lähevad, nii ikka see asi ei käi," rääkis AS Kuressaare Veevärgi juht Aivar Sõrm, rõhutades, et niisugust asja antud avarii puhul ei juhtunud.