Inimeste kõrval kannatavad reostunud vee tõttu ka Kuressaare ettevõtted
Lisaks inimeste tervisehädadele kannatavad reostunud vee tõttu ka mitmed Kuressaare ettevõtted.
Kuressaare joogiveest bakterinakkuse saanud ja haiglasse pöördunud kümned kuressaarlased on ainult väike osa tegelikest haigestunutest. 10 000 patsiendiga Kuressaare perearstikeskusest öeldi "Aktuaalsele kaamerale", et neile on kahe päevaga tehtud tuhatkond kõnet. Suurel osal nendest kõnedest on helistamise põhjuseks olnud just kõhuhädad.
Veeprobleem on aga mõjutanud ka paljusid Kuressaare ettevõtjaid.
Chameleoni kohvik pakub vaatamata probleemile süüa. "Ikka pakume. Aga käib kõva töö selle taga, et keedame vett ja siis see läheb uuesti keetmisele ehk nii nagu eeskirjad on ette näinud, nii me seda teeme. Siis meil on pudelivesi, ostame jääkuubikuid. Eks see nõuab palju tööd, aga kõike seda me teeme klientide pärast. /.../ Kraanid on kinni, kraanist (vett) ei tule," kirjeldas kohviku teenindaja Jana Shaba.
"Saaremaa lihatööstus on nüüd seisnud kaks päeva. Esmaspäeval ja teisipäeval oleme seisnud. Suure tõenäosusega seisame ka homme ja võib-olla ka ülehomme. Informatsiooni meil pole rohkem. /.../ See tähendab seda, et nädal aega me kaupa välja ei saada, võib-olla rohkemgi," rääkis Saaremaa lihatööstuse juht Kristjan Leedo.
Spaas vette minek keelatud ei ole. "Basseinivesi on vägagi kontrollitud, automaatika kontrollib puhastusprotsessi regulaarselt. See hirm on alusetu. /.../ Inimesed käivad, lihtsalt hetkel ei ole ühtegi inimest siin spaas. Ja eks ole ka neid ettevaatlikumaid külalisi, kes pelgavad tulla ja on oma puhkuse edasi lükanud," ütles Go Spa tegevjuht Piret Trei.
Teisipäeval aga n-ö pesti kraaniveega Kuressaare tänavaid ehk Kuressaare veevärk hakkas lisaks veele kloori lisamisele ka veetrassides vett vahetama.
"Jah, täna hommikul võtsime jälle veeproovid ära ja võtame igal hommikul nii kaua, kuni asi on jälle oma normaalses rütmis tagasi. Ja homme selgub, kas ja kui palju meie senistest ponnistustest on kasu olnud," rääkis Kuressaare Veevärgi juht Aivar Sõrm.
Veeproove võetakse linnas kaheksast kohast. "Need on üle linna laiali, me saame suures pildis aimdust, kas see bakter liigub ja kuhu liigub ja mis seisundis ta on," ütles Sõrm.
Teisipäevasest kaheksast proovist neli näitasid bakteri sisaldust.
Kas reostus võis tekkida veeavarii tagajärjel, ei ole Sõrme sõnul endiselt selge. "Me püüamegi praegu seda selgitada, kas tegemist on saastumisega justnimelt selles kohas. Kontrollime neid teoreetilisi hüpoteese. Aga me tahame saada kindlust, et seda olukorda kunagi enam ei korduks," lisas ta.
Toimetaja: Merili Nael
Allikas: "Aktuaalne kaamera"