Opositsioonisaadikud asusid esmaspäevase istungi rakendamise ajal ministritele arupärimisi esitama. Riigikogu esmaspäevase istungi tööaeg lõppeb südaööl ning arupärimistega õnnestus opositsioonil ka päeva lõpuni jätkata.

Selle nädala päevakord jäi seega kinnitamata ja valitsusel ei õnnestunud oma maksumuudatuste kobareelnõud üle anda.

Saadikud kasutasid võimalust tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest anda istungi algul üle arupärimisi ja eelnõusid niipalju kui soovivad. Kokku anndsid nad üle 63 eelnõu ja esitasid 64 arupärimist. Lisaks oli arvukalt protseduurilisi küsimusi. Selleks kulus aega kella kolmest päeval kuni südaööni.

Istungi mitu tundi kestnud rakendamise järel pöördus Keskfraktsiooni esindaja Tanel Kiik istungi juhataja poole, milles ta selgitas tekkinud olukorda: "Tulenevalt asjaolust, et kogu parlamendisaal on tõenäoliselt aru saanud, et tänane istung kestab kaua ja opositsioon annab endast parima, et pidurduda peretoetuste kärbet, tehes seda muu hulgas läbi arupärimiste, eelnõude ja muude võimalike materjalide üleandmise, siis kas sellest tulenevalt ei oleks mõistlik leppida kokku, et valitsuse esindaja tuleb tagasi mõnel teisel päeval, kui parasjagu parlamendis ei toimu obstruktsiooni? Riigikogu saab vahepeal oma tööd rahulikult jätkata ning meil ei ole vaja neid protseduurilisi küsimusi veel kümnete kaupa siin arutada."

Tekkinud olukorda arutas ka vahepeal kokku kutsutud vanematekogu, kes pidas nõu pooleteise tunni jooksul.

Riigikogu istungit juhatanud parlamendi aseesimees Toomas Kivimägi iseloomustas toimunud arutelu: "Koosolek toimus konstruktiivses õhkkonnas. Otsuseid vastu ei võetud." Pärast vanematekogu koosolekut jätkati samas vaimus eelnõude üleandmist ja arupärimiste esitamist.

Riigikogu teisipäevane istung algab kell 10. See algab istungi rakendamisega, kus on jälle võimalik anda üle eelnõusid ja esitada arupärimisi.

"Meie eesmärk on, et valitsus võtaks mõistuse pähe ja lõpetaks plaani peretoetusi kärpida ja vaataks üle maksupaketi, mis maksustab madalapalgalisi ja keskmise palga teenijaid ja jätab keskmisest enam palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte. Need on ootused valitsusele," sõnas Kiik. Ta märkis, et valitsusel polnud huvi debatti pidada.

"Tagasiside andmiseks pole jäetud piisavalt aega ja Exceli tabelid on juba valmis," lisas Kiik.

Isamaa liige Aivar Kokk ütles kella 21 ajal "Aktuaalsele kaamerale", et opositsioon soovis koalitsiooniga maksuplaane esmaspäeval arutada, kuid koalitsioonilt loodetud tulemust ei tulnud.

"Opositsioonil ei ole teist võimalust, kui takistada nende eelnõude menetlemist nii kaua kui võimalik. Kindlasti opositsioon on valmis pikemalt sellega tegelema, et maksutõuse ja lastetoetuste vähendamist mitte läbi viia riigikogus. Eesti inimesed pole rikkad, ligi 75 protsenti saavad alla keskmist palka ja igasugune maksutõus ja perede toetuse vähendamine raskendab nende igapäevast majanduselu," rääkis Kokk.

Võrklaev ja Keldo: opositsioon tegeleb riigikogu tasalülitamisega

Rahandusminister Mart Võrklaev (RE) ütles "Aktuaalsele kaamerale", et opositsioon tegeleb riigikogu tasalülitamisega. Tema sõnul peab opositsioon aktsepteerima, et koalitsioonil on õigus oma poliitikat ellu viia.

"Opositsioon peab aktsepteerima valimistulemust, seda, et meil on koalitsioon saanud enamuse, et koalitsioonil on võimalus oma poliitikat ellu viia. Täna takistatakse riigikogu tööd ja lülitatakse riigikogu tasa," ütles ta.

Võrklaev ütles, et ka Reformierakond on opositsioonis olles obstruktsiooni kasutanud, kuid mitte sel viisil nagu praegune opositsioon.

"Me oleme obstruktsiooni teinud, kui on eelnõu ikkagi tutvustatud, me oleme selle sisu näinud, me oleme teinud sinna palju muudatusettepanekuid. See, et riigikogus ei saa eelnõud isegi üle anda ja selle üle arutelu alustada, on ikkagi riigikogu tasalülitamine ja selline ei tohiks riigikogu töökorraldus meil täna olla," rääkis Võrklaev.

Reformierakonna fraktsiooni esimehe Erkki Keldo hinnangul näitab opositsiooni tegevus, et nad ei soovinud parlamentaarset debatti pidadagi.

"Riigikogu kodu- ja töökord on mõeldud selleks, kui toimub normaalne ja mõistlik parlamentaarne debatt, arutelu. Kui öeldi, et soovitakse teha parlamentaarset debatti, arutelu, siis tänane näitab, et seda sisulist soovi pole kunagi olnud, sest ei lasta ju algatada isegi eelnõude esimest lugemist suures saalis, mis tähendakski seda, et saaks esimest korda küsida saalis eelnõu algatajatelt, ministrilt, komisjoni vastutavalt inimeselt ja pärast seda esimest lugemist tuleks ka muudatusettepanekute tähtajad ja võimalused," rääkis Keldo. Tema hinnangul on opositsioon riigikogu tasalülitanud.

"Riigikogu kodu- ja töökord sai koostatud kunagi heas usus, et nii koalitsioon kui ka opositsioon soovivad päriselt tööd teha. Kui pole isegi soovi esimest lugemist teha, pärast mida tulevad kõik kaasamised ja muud menetluslikud protsessid, siis parlamendi töö- ja kodukord pole kunagi nii üles kirjutatudki, et olla valmis parlamendi selliseks tasalülitamiseks. Seda tuleb väga tõsiselt arutada. See on sõna otseses mõttes Eestis parlamendi rolli põhimõtteline tasalülitamine ja kaotamine, kui ei olda valmis üldse arutama. See on täiesti esmakordne ja tõsine oht tervikuna ka tulevikku vaadates," rääkis Keldo.

Hussar: obstruktsioon on üks parlamendi väitluse ja võitluse vorm

Riigikogu esimees Lauri Hussar (Eesti 200) ei näe obstruktsioonis midagi taunimisväärset.

"Obstruktsioon on kindlasti üks parlamentaarse väitluse ja ka võitluse vorme, kus opositsioon teeb ennast nähtavaks ja sellisena on ta parlamendi juurde käiv. Aga sellele vastukaaluks seotaksegi eelnõud usaldushääletusega, et oleks võimalik otsuseid langetada," rääkis ta.

Hussar leiab, et ka sellisel juhul ei pea parlamentaarne debatt maksupaketi üle kaduma.

"Sellisel juhul juhtivkomisjoni rolli võtab üle valitsus, aga ta võib ikkagi muudatusettepanekuid arvestada ehk siis ka sellisel juhul on debatt ja arutelu täiesti selgelt olemas."

Valitsus kiitis esmaspäevasel istungil heaks ja saatis riigikokku maksumuudatuste kobareelnõu, millega tõusevad muu hulgas nii käibemaks kui ka tulumaks ning kaob majutusasutuste soodsam käibemaksumäär. Muutmisele lähevad tulumaksuseadus ja kaitseväeteenistuse seadus, käibemaksuseadus, hasartmängumaksu seadus ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus.

Tulumaksuseaduse muudatustega kehtestatakse sissetuleku suurusest sõltumatu ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Lisaks kaotatakse ära ka mitmed maksusoodustused.

Opositsioon heidab ette kiirustamist ja muudatuste sidumist kobareelnõuks

Opositsiooni hinnangul valitsus kiirustab liigselt. Nende hinnangul ei soovi koalitsioon ka sihtrühmi sisuliselt kaasata.

"Anda kolm-neli päeva kogu nende mõjuanalüüside analüüsimiseks ja kooskõlastamiseks on ebanormaalselt lühike tähtaeg. Ja enamgi veel, maksuseaduse kobareelnõule seletuskirja ja analüüsi ei olnud kuni eile õhtuni kätte saada. /.../ Niisugusel kujul kujundada ümber kogu Eesti maksukeskkonda on täiesti vastutustundetu," sõnas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder.

"Valitsus sai asuda ametisse 17. aprillil ja selleks, et maksud jõustuksid kuus kuud enne aasta algust, peavad nad olema vastu võetud hiljemalt 1. juuliks. See seab ka sellele riigieelarve piirangud, et me saaksime nende tuludega arvestada. See on seadnud selle ajalise määratluse, miks sellega tuleb nii kiiresti liikuda," selgitas peaminister Kaja Kallas (RE).

Opositsioon heidab koalitsioonile ette ka kõigi maksumuudatuste sidumist üheks kobareelnõuks, mis teeb sisulise arutelu keeruliseks.

"See ei ole mitte kobareelnõu, vaid see on maksupakett. /.../ Näiteks kui sul on asjaõigusseaduse muutmise seadus, siis see puudutab ka teisi seaduseid. Kas siis kõik need seadused peaksid olema eraldi eelnõudena? Ei pea ju, sest ta tegelikult kannab ju sama eesmärki. Maksudega on täpselt seesama asi," ütles Kallas.