Petserist käib Värska Sanatooriumisse tööle 17 Eesti kodakondsusega inimest. Venemaalt tuleb tööjõud ka piirkonna teistesse ettevõtetesse.

"Me ei ole neid palganud mitte odava tööjõu pärast, vaid sellepärast, et piirkonnas ei ole tegelikult tööjõudu saada," rääkis Värska Sanatooriumi juhataja Vello Saar.

Luhamaa või ka Saatse piiriületus kohad ei asendaks Saare sõnul Koidulat, kuna see muudaks tööle ja töölt koju saamise vahemaa ebamõistlikult pikaks. Juhul kui Koidula suletakse, on Saarel otsuse tegijatele konkreetsed ootused.

"Ootaks töötajate kandidaate, kes tuleks siia piirkonda tööle ja seda ootaks siis selle otsuse tegija poole pealt, kes arvab, et sellise raudse seina ehitamine on kõige mõistlikum," ütles Saar.

Info võimalikust Koidula piiripunkti sulgemisest tuleb halva uudisena ka Koidla piiripunktis autode ooteala teenust pakkuvale Paldiski Sadamate esindajale, kes ütleb, et hetkel on neil riigiga sõlmitud viieaastane leping ooteala teenuse pakkumiseks.

"Meie anname seal piirkonnas tööd 13 inimesele pluss veel muud tugiteenused.  Kui tuleb selline otsus riigi poolt, siis me peame istuma riigi esindajatega läbirääkimiste laua taha, kuidas see lepingu lõpetamine välja hakkab nägema," rääkis Paldiski Sadamate nõunik Jaanus Ilumets.

Setomaa vallavanema Raul Kudre sõnul mõjutaks Koidula piiripunkti sulgemine otseselt kohaliku omavalitsuse toimetulekut. Ainuüksi Paldiski Sadamad maksab vallale iga-aastast hoonestusõiguse tasu 30 000 eurot. Lisaks on Koidulas uus toitlustusasutus.

"See teenus on tegelikult Koidulas ikkagi päris suur ja see tähendab ikkagi majanduslikku lööki jällegi nagu Setomaa vallale, sest Setomaa valla või piirkonna inimesed seal töötavad," ütles Kudre.

Kudre lisas, et piiripunkti sulgemine oleks ka setode ja nende kultuuriruumi suhtes väga keeruline.

"Petseri on ikkagi setode pealinn olnud ja meil on nii palju sugulasi seal, meil on hauad, meil on see kodukoht, klooster ja kõik see, see on selline emotsionaalne küsimus," sõnas Kudre.