Põlvamaa raiesmikul, kus võeti maha kuuse-kooreüraski poolt kahjustatud mets, on väikesed kahjurid taas lendamas ning otsimas endale uut elupaika. Loodetakse, et kuuse-kooreürask asub elama kohale toodud palkidesse ning umbes kuu aja pärast viiakse püünispuud koos kahjuritega metsast välja.

"Kõige tõhusam meetod on püünispuudega neid püüda ja kui on värskelt kahjustatud mets siis puud langetada ja õigel ajal välja vedada," rääkis keskkonnaagentuuri metsaosakonna juhataja Taivo Denks.

Metsaomaniku jaoks on kõik vajalik teave üraski levikust koondatud  keskkonnaportaali.

"Need püünised tegelikult on ka siin, et uurida kuidas see üraski areng toimub, et kui palju, millal ta lendleb, me iga nädalaselt vaatame need püünised üle koostöös RMK-ga ja anname ka siis keskkonnaportaalis teada, et kuidas seis parasjagu on ja mida on mõistlik tegema hakata. Paar nädalat peale püünispuude asustamist, kui need on kevadel langetatud, tuleks nad kindlasti metsast välja vedada," ütles Denks.

Raievastaste hinnangul saaks just raiete vähendamisega üraski levikut ohjata ning püünismaterjali ei tohiks saada sanitaarraiet tehes.

"Üks lahendus, mida mina olen maaomanikele soovitanud, et ärge tehke püünismaterjali oma metsast, vaid püüdke seda hankida kuskilt kellegi käest, kes on oma metsas juba lageraie tekitanud," rääkis MTÜ Eesti Metsa Abiks juhatuse liige Mati Sepp.

Hinnanguliselt on RMK majandusmetsades 10 000 hektarit kuuse-kooreüraski kahjustusega metsi, sooja talve tõttu on tänavu oodata kuuse-kooreüraski arvukuse suurenemist.

"Ürask ei ole tegelikult midagi esmakordset siin Eestimaal, üraskikahjustusi on ka enne ja need praktikad mida toona kasutati, ehk siis läbi raiete hoiti metsad korras tervislikus seisukorras, neid tuleb rakendada ja neid me rakendame ka praegu ja see on see edu võti," ütles RMK metsamajanduse peaspetsialist Olavi Andres.