Michali sõnul on praegu Baltimaade ja Soome gaasiturul varustuskindlus hästi tagatud, kuid Venemaa agressioon Ukrainas on tarnekatkestuste riski kogu Euroopas suurendanud.

"Lepime omavahel kokku, kuidas toimetame võimalike tarnehäirete korral, sest kui olukord peaks ühel hetkel muutuma, siis oleks meil võimalik vajadusel kiiresti Pakrineeme sadamat maagaasi vastuvõtuks kasutama hakata," ütles Michal.

Memorandumi järgi tuuakse vajadusel Pakrineemele ujuvterminal, mis võimaldaks vastu võtta täiendavaid gaasitarneid ja suunata neid piirkonna tarbijatele või varuda Läti maa-alusesse hoidlasse.

Koos vaadatakse üle ja lepitakse kokku ühine toimimine kriisiolukorras ning lepitakse kokku Pakrineeme kai ja maismaa infrastruktuuri haldamisega seotud kulude ühine jaotus.

Kokkuleppe elluviimiseks moodustavad riigid ühise töörühma, mille ülesandeks on täpsemate koostööprotseduuride väljatöötamine ja kokkuleppimine.

Michali sõnul piisab praegu Soomes ja Leedus asuvate LNG vastuvõtuterminalide võimsusest Balti ja Soome gaasituru vajaduste rahuldamiseks ka olukorras, kus nõudlus peaks taastuma. "Pakrineemele möödunud aastal rajatud taristu pakub aga oluliselt lisakindlustust ja turvatunnet, et saame hakkama ka hädaolukorras," ütles ta. Lisaks on Eesti moodustanud strateegilise gaasivaru, mille maht on ligikaudu piisav kolme kuu gaasitarbimise katmiseks.