X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

"Välisilm" rääkis Läti ja Leedu peaministritega Ukrainast ja NATO-st

Foto: Siim Lõvi /ERR

Eelmisel nädalavahetusel Tallinnas Lennart Meri välispoliitika ja julgeolekukonverentsil osalenud Läti ja Leedu peaministrid rääkisid "Välisilmale", et Vilniuse NATO tippkohtumisel on oluline Balti riigile oluline edastada piisavalt selge seisukoht Ukraina osas.

Läti president Egils Levits esines hiljuti jõulise avaldusega, et tema uueks ametiajaks tagasi ei kandideeri, sest Lätis on tekkimas valitsuskoalitsioon kuhu kuulub ka kremlimeelne ning Kremli oligarhidega seotud jõud.

Levitsi sõnul soovib ta kogu valitsuskoalitsiooni poolt üht kandidaati, kes ei oleks seotud Moskva ja oligarhidega. Levits ei ole öelnud, mis parteid ta silmas peab, kuid ilmselgelt on tegu Ainarš Šlešersi juhitava erakonnaga Läti Esikohale. Presidendi avaldus on tekitanud üksjagu jahmatust, kardetud on isegi valitsuskriisi. Seda Läti peaministri sõnul karta ei maksa.

"On sada häält ja kui Levits ütleb, et ta ei taha sõltuda ühestki parlamendihäälest, siis mõtleb ta, et parlament peab jõudma otsusele. Kui ta ei saa kogu koalitsiooni toetust, siis ta ei kandideeri. Minu partei võttis initsiatiivi ja esitas presidendikandidaadiks väga populaarse poliitiku, endise välisministri Edgars Rinkevici," rääkis peaminister Krišjanis Karinš "Välisilmale".

"Praegu käivad läbirääkimised parteide vahel, need on huvitavad, sest jäänud on veel vaid kolm nädalat, mai lõpus hääletatakse. See on avalik hääletus, ehk igaüks näeb, kes kelle poolt hääletas, see on väga läbipaistev protsess ja ma arvan, et meie, poliitikute jaoks on need tõesti kolm väga huvitavat nädalat," ütles Karinš.

Karinši sõnul on küll üks partei, mis ei ole avalikult hukka mõistnud Venemaa sissetungi Ukrainasse, aga ta ei arva, et nad mängiksid lõpuks märkimisväärset rolli. "Neil on lõppeks väga vähe valijaid ja väga väike esindatus, see ei ole sedasorti poliitiline partei, mis suudaks meie riigis mängukava määrata," rääkis ta.

Leedus presidendivalimiste ega Kremli oligarhidega muret pole, sealsed mured on teistsugused. On ju kolme Balti riigi hulgas just Leedu pidanud kõige olulisemaks Baltimaade võimalikult rutulist lõplikku lahtiühendamist Venemaa elektrivõrgust. Hiljuti ühendaski Leedu katse korras oma elektrivõrgu Venemaast lahti ning eksperiment õnnestus suurepäraselt. Leedu peaministri sõnul üksi Leedu oma elektrivõrku siiski ei desünkroniseeri, vaid ootab ilusasti ka teised Balti riigid järele.

"Me taotleme, et kõik kolm Balti riiki desünkroniseeriks korraga. Sellest hoolimata on meil vaja oma energiasüsteemi kontrollida, et kuidas see isoleeritult toime tuleb. Oleks väga hea selline test korra ka kolmekesi läbi teha, aga ka ainult üks riik, siinkohal Leedu, sai selle järeleproovimisega hakkama. Proovisime järele ka hädaühenduse Poolaga, sest sellegi toimivuses on meil vaja kindlad olla," ütles Leedu peaminister Ingrida Šimonyte.

Šimonyte sõnul tajub Leedu kõike Venemaa Ukrainavastase agressioonisõjaga seotud eriti teravalt, sest kolmest Balti riigist asub Leedu tegelikule sõjategevusele lihtsalt kõige lähemalt. Terav ohutunne on pannud Leedut nii Ukraina teemat, kui ka Balti riikide julgeolekut rahvusvaheliselt pidevalt ülal hoidma, mille üks tulemus on ka see, et NATO juulikuine tippkohtumine toimub Vilniuses. Loomulikult on korraldajamaal tippkohtumisele ka oma ootused:

"Ukraina kohapealt peab Vilniuse tippkohtumise kõige olulisem sõnum olema, et Venemaal pole Ukraina NATO-liikmesuses osas mitte midagi öelda, erinevalt Budapestist, kus Venemaal oli midagi öelda. Õnnetuseks see tõik, et Ukraina Budapestis liitumiskava ei saanud, on minu arust üks lähiajaloo suurimaid läbikukkumisi," rääkis Šimonyte.

Karinši hinnangul on Vilniuse tippkohtumise osas kõigile kolmele Balti riigile oluline edastada piisavalt selge seisukoht Ukraina osas.

"See on samm koostöö poole NATO sees, sest, olen veendunud ja kõik me oleme veendunud, Euroopas saab lõplik ja stabiilne rahu ning julgeolek saabuda ainult siis, kui Ukraina, muidugi pärast sõja lõppu, saab NATO liikmeks. See tähendab, et kui NATO on tagatis Baltimaade ja teiste piirkondade kaitsmisel, vajab ka Ukraina tulevikus Venemaa vastu sellist tagatist. Me tahame olla kindlad, et Venemaa ei marsi enam uuesti sisse," rääkis Läti peaminister.

Balti riikide julgeolekualast koostööd hindab Leedu peaminister väga heaks, paraku kipub venima sõja valgel ka strateegiliselt oluliseks muutunud Rail Balticu ehitamine.

"Suur tükk aega on raisku lastud, eriti just koroonapandeemia ajal, kui firmad, mis pidid koostama tehnilised dokumendid projekti praktiliseks elluviimiseks, suurt midagi ei teinud. See on üks õnnetu ja paha asjaajamine, ütleksin nii. Projekti osas ja lepinguliste töövõtjate poolt, kes pidid oma osa tegema, aga ei teinud. Leedus juhtub praegu Rail Balticu ehitamisel siiski nii mõndagi, me oleme selles projektis oma osa täitmisel märgatavat edu saavutanud," ütles Šimonyte.

Toimetaja: Barbara Oja

Allikas: "Välisilm"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: