Amet palub asutustel ja elanikel jätkata torustike läbivoolutamisega, kuni trassist jõuab kraani kohale külmem vesi. Suurimaks ohukohaks on krundi piiridesse ja majasisestesse torustikesse seisma jäänud vesi, mis pole veel vahetunud värskema vee vastu.

Terviseameti keskkonnatervise osakonna juhataja Leena Albrehti sõnul pole info vee saastumisest kõigi kinnistuomanikeni jõudnud ja hulk inimesi ei viibi püsivalt saarel. "Seetõttu tuleb teavitustööga jätkata, et ka need inimesed, kes tagasi Kuressaarde jõuavad, viiksid läbi torustike läbipesu ehk laseksid seisnud veel välja voolata. Läbivoolutamist võiksid lähipäevadel rakendada ka teised, et kasutusel oleks võimalikult värske vesi," rääkis ta.

Kuressaare Veevärk jätkab regulaarsete proovide võtmist ja terviseamet suunab oma teraviku haridusasutuste ja hooldekodude kontrollimisele.

Ameti nakkushaiguste epidemioloogia osakonna nõunik dr Irina Dontšenko lisas, et kuivõrd veeettevõtja jätkab ka kloori lisamist vette, on laiema reostuse taasteke ebatõenäoline ning teravik suunatakse vanalinna piirkonnale, kust on välja tulnud viimased positiivsed tulemused.

"Meie mureks on eelkõige riskirühmade inimesed, kelleks on lapsed ja eakad – seetõttu oleme alates eilsest võtnud proove nii koolidest kui ka hooldekodudest. Vajadusel saab veeettevõtja reageerida konkreetselt objektilt leitud saasteallikale ning korraldada täiendava puhastuse just selles bakterite leiukohas, nagu tehakse ka vanalinna koolides, kust viimased leiud avastati," ütles Dontšenko.

Kuressaare haigla viimase info kohaselt on sagenenud nende patsientide pöördumised, kes ei ole oma tervisehädale pikema aja jooksul lahendust leidnud. Sümptomid püsivad ja kasutatud käsimüügiravimitest pole kõhuhäda lahendamiseks piisanud.

Terviseameti nakkushaiguste labori analüüsitud 18 patsiendi kliinilisest proovist avastati lisaks E.coli bakterile veel Campylobakter, noro-, rota-, astro- ja sapoviirust. Epidemioloogide kinnitusel on see värske fekaalse reostuse puhul tavapärane, et üheaegsel kannatab inimene sama saasteallika kaudu levinud viiruste käes.

Terviseamet palub haigestumise korral võtta ühendust perearsti või EMO-ga, kus saab teha laboratoorsed analüüsid, et määrata haigustekitaja. Ilma selleta pole võimalik öelda, mis viirus või bakter on haigestumise põhjustanud.