Riigikogus olid esimesel lugemisel maksumuudatused ehk käibemaksu, tulumaksu, hasartmängumaksu ja aktsiisi seaduse muudatus. Kuna erimeelsusi on erakondade vahel palju, oli parlament vajadusel valmis istungit pidama homse hommikuni.

Maksumuudatused katavad kõigile tulumaksuvabastuse kehtestamise ja vähendavad pisut riigieelarve puudujääki.

"Kui me saame need maksumuudatused tehtud, siis eelarvedefitsiit peab jääma kolme protsendi piiresse ja see on juba suur-suur samm edasi," ütles riigikogu liige Andres Sutt (RE).

"Kurb lugu on see, et jah, need maksutõusud tegelikult ei kata olulist osa sellest defitsiidist, mis on aastatega tekitatud ja selles mõttes, palju karmim on see kulude kokkuhoid, mis nüüd järgmistel aastatel on paratamatu," sõnas riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (RE).

Opositsioonierakondades maksudebatis ühtset meelt pole. Riigikogu rahanduskomisjoni kuuluv Martin Helme (EKRE) ütles, et EKRE hääletab kõigi maksumuudatuste vastu.

"Meie ei toeta ainsatki maksutõusu. Me ei toeta neid, mis praegu riigikogus on. Me päris kindlasti oleme vastu sellele, mis meil on siin juba ette räägitud, et tulevad veel maamaksud, automaksud ja prügimaksud," sõnas Helme.

Helme lisas, et alkoholi- ja tubaka aktsiisi ning hasartmängumaksu tõstes jääb Eesti neist maksurahadest sootuks ilma. EKRE vastuolule vaatamata saadeti teisele lugemisele nii aktsiisi seaduse kui ka hasartmängumaksu seaduse eelnõu. Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimehe Jaak Aabi sõnul neid eelnõusid Keskerakond toetab, küll aga ollakse vastu käibemaksu ja tulumaksu tõstmisele.

"Kõik need muudatused kokkuvõttes ei päästa riigieelarve tasakaalu, ei anna ühelegi sektorile raha juurde, kus on tohutu puudus – kohalikud omavalitsused, pensionid, tervishoid – vaid see täidab ainult Reformierakonna lubaduse muuta tulumaksuvabastuse süsteemi," ütles Aab.

Aabi sõnul ei ole praegu rikkamate maksulangetuseks ehk niinimetatud maksuküüru kaotamiseks õige aeg ning Reformierakond peaks selle valimislubaduse edasi lükkama.

"Käibemaksu tõstmise mõju hinnale on 1,66 protsenti, selles mõttes dramatiseerida seda kindlasti ei tasu. Palju hullem olukord on see, et sellest kaugeltki ei piisa. Riigirahandus on edasi sügavas miinuses ja see ei lähe ise üle," ütles Ligi.